Court denies early release for violent offender due to crime severity and public safety concerns.
Estland (EE)
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court rejected Anatoli Neželski's request for conditional early release from prison, citing the severity of his violent crime. While the offender argued for release based on good behavior and available employment, the prosecutor opposed it, fearing it would undermine public trust in justice. The court ultimately decided that releasing such a dangerous individual would violate societal notions of fairness and that the offender must serve the remainder of his sentence.
Legislator-Regeste
KI-generiertKarS § 76; KrMS § 426 lg 2: The court may deny conditional early release when the gravity of the crime and the remaining sentence length outweigh the benefits of release, as doing so would significantly impair public confidence in justice.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVolltext
1-08-6508
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
26. mai 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-6508
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk Valeri Helmar
Prokurör Kati Miitra
Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Anatoli Neželski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Anatoli Neželski (isikukood: 35101220243; viibib Xxx Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Anatoli Neželski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Anatoli Neželski vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 (ühe) aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Xxx Vangla esitas 12.05.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Neželski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Anatoli Neželski on süüdi tunnistatud Tallinna Linnakohtu 09.09.1998.a otsusega KrK § 207 lg 1, 2; § 141 lg 2 p 2, 3; § 101 p 1, 3, 4, 8 järgi. Vastavalt KrK § 40 lg 1 loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja lõplikuks karistuseks mõisteti 15 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.
Karistuse kandmise algus oli 17.03.1998.a ja lõpp on 17.03.2013.a.
A. Neželski kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas töötas ja osales sotsiaalprogrammides. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel soovib elama minna tuttava juurde ning töökoht on vabaduses olemas.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub A. Neželski vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna see on kinnipeetava esimene kriminaalkaristus, ta ei ole toime pannud ühtegi väärtegu ning vabanemise korral on tal olemas eluja töökoht ning sõbra toetus.
Anatoli Neželski taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör ei toeta vabastamist, kuna isik kannab karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Karistust on jäänud kanda veel veidi vähem kui 5 aastat. Hoolimata vabaduses olemasolevast eluja töökohast ja sõbra toetusest leiab prokurör, et niivõrd raskeid kuritegusid toimepannud isiku vabastamine pea 5 aastat enne karistusaja lõppu riivaks oluliselt ühiskonna õiglusja turvatunnet.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et A. Neželski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Neželski isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik kannab karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Karistust on jäänud kanda veel veidi vähem kui 5 aastat. Hoolimata vabaduses olemasolevast eluja töökohast ja sõbra toetusest, leiab kohus, et niivõrd raskeid kuritegusid toimepannud isiku vabastamine pea 5 aastat enne karistusaja lõppu riivaks oluliselt ühiskonna õiglusja turvatunnet.
Arvestades A. Neželski poolt toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Arvestades A. Neželski poolt toime pandud kuriteo raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib A. Neželski vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik