Court denies conditional early release for recidivist with prior drug abuse history and disciplinary record.
Estland (EE)
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court rejected Natalja Šarikova's request for conditional early release under electronic monitoring. The defendant, a recidivist serving a second sentence for theft, had previously abused drugs daily and received disciplinary punishment during her first incarceration. The court deemed her release unjustified due to the high risk of reoffending and the need to uphold public justice.
Legislator-Regeste
KI-generiertKarS § 76; KrMS §-dest 426, 432, 383, 384: A court must deny conditional early release when the convicted person poses a significant risk of reoffending due to recidivism, prior drug abuse, and poor conduct during imprisonment.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVolltext
1-08-5799
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
9. mai 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-5799
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk Imbi Kangur-Popova
Prokurör Alice Simm
Kohtuasi XxxVangla esitatud materjalid Natalja Šarikova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla
Süüdimõistetu Natalja Šarikova (isikukood: 48212220230; viibib XxxVanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Natalja Šarikova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
XxxVangla esitas 29.04.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Natalja Šarikova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.
N. Šarikova on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 14.06.2007.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7; § 200 lg 2 p 4, 7 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima üksikkaristusega ja mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 3 aastat ja 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud liitkaristust 1/3 võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajaline vangistus 2 aastat ja 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg - 2 päeva ärakandmisele kuuluvast karistusest kantuks, ärakandmisele kuulub 2 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 30.03.2007.a ja lõpp on 28.05.2009.a.
N. Šarikova kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab AS-s EV, õpib 9. klassis ja osaleb MTÜ tegevuses, elab uimastivabas osakonnas ja osaleb kõikides sotsiaalprogrammides, mis sisaldavad endas uimastivaba osakonda. Vangistuse jooksul on 1-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel naaseb elama vanemate juurde ning töökoha loodab vabaduses leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu N. Šarikova vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna isik varasemalt rikkus käitumiskontrolli nõudeid ning on võimalik risk seoses narkootikumide tarvitamisega.
Natalja Šarikova taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega.
Prokurör ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna isik on varem 2-korral kriminaalkorras karistatud, vabadusekaotuslikku karistust kannab 2. korda. On 1-korral vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Enne vangistust tarvitas narkootilisi aineid iga päev, mistõttu on suur oht, et vabanedes jätkab isik narkootiliste ainete tarvitamist ja uute kuritegude toimepanemist.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et N. Šarikova tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N. Šarikova isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem 2- korral kriminaalkorras karistatud, vabadusekaotuslikku karistust kannab 2. korda. On 1-korral vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Enne vangistust tarvitas narkootilisi aineid iga päev, mistõttu on suur oht, et vabanedes jätkab isik narkootiliste ainete tarvitamist ja uute kuritegude toimepanemist.
Arvestades N. Šarikova poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik