Court denies conditional early release due to prior release and new crime during probation period.
Estland (EE)
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court denied the prisoner's request for conditional early release, citing his history of re-offending after previous releases. The defendant argued for release based on his vocational skills and desire to reintegrate, while the prosecutor emphasized his repeated rule violations and high recidivism risk. The court ruled that granting release would violate the purpose of the sentence and undermine public justice given his persistent criminal pattern.
Legislator-Regeste
KI-generiertKarS § 76; KrMS §-dest 426, 432, 383, 384: A court must deny conditional early release when the prisoner has previously been released under similar conditions and committed a new offense during the probation period, indicating a high risk of re-offending and that the full sentence must be served.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVerwandte Entscheide
KI-generiertVolltext
1-08-5253
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
5. mai 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-5253
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk Imbi Kangur-Popova
Prokurör Eneli Pau
Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Sergei Kuruško tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Sergei Kuruško (isikukood: 37109020329; viibib Xxx Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Sergei Kuruško tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Xxx Vangla esitas 17.04.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Kuruško tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Sergei Kuruško on süüdi tunnistatud Rapla Maakohtu 16.05.2005.a kohtuotsusega KarS § 199 lg
2 p 4, 7, 8 järgi ja karistati 4-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 13.12.2001.a ja Lääne Maakohtu 08.11. 2001.a mõistetud karistuse
3 aasta ja 9-kuulise vangistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuu ja 6 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 7 kuud ja 6 päev vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 2.08.2004.a ja lõpp on 8.03.2009.a.
Kinnipidamisasutuses Sergei Kuruško kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses õppis, erialalt lukksepp, keevitaja. Alates 2008.a märtsist töötab OÜ-s E Vangistuse jooksul on 4-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel soovib elama minna SRK-sse ja töökoha loodab vabaduses leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna isik ei pruugi tulla vabaduses iseseisvalt toime igapäevase elu korraldamisega. Ning arvestades tema elustiili enne vangistust ja riskifaktoreid on uue kuriteo toimepanemise risk suur.
Sergei Kuruško taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, kuna kinnipeetav on juba korra olnud tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastatud ning uue kuriteo pani toime katseajal. Vangistuses on ta samuti režiimi rikkunud ning vabaduses on ta samuti korduvalt kuritegusid toimepannud. Kinnipeetava käitumine viitab selgelt sellele, et teda ei ole võimalik mõjutada seaduskuulekalt käituma, kuivõrd kriminaalne käitumismuster on talle omane ja karistus tuleks seega lõpuni kanda.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et S. Kuruško tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S. Kuruško isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on juba korra olnud tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastatud ning uue kuriteo pani toime katseajal. Vangistuses on ta samuti režiimi rikkunud ning vabaduses on ta samuti korduvalt kuritegusid toimepannud. Kinnipeetava käitumine viitab selgelt sellele, et teda ei ole võimalik mõjutada seaduskuulekalt käituma, kuivõrd kriminaalne käitumismuster on talle omane.
Arvestades S. Kuruško poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik