Court denies conditional early release for recidivist convicted of attempted murder with long remaining sentence.
Estland (EE)
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court rejected the prison administration's request and the defendant's application for conditional early release. The defendant, a repeat offender serving a life sentence for attempted murder, lacks a stable social network, job, or valid documents. The court ruled that his release would undermine public justice and violate the purpose of punishment due to his high-risk profile.
Legislator-Regeste
KI-generiertKarS § 76; KrMS § 426 lg 2: The court may deny conditional early release when the offender's criminal history, severity of the current crime, and lack of social reintegration prospects indicate that release would be unjustified and contrary to the aims of punishment.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVolltext
1-08-3954
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
2. aprill 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-3954
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk Valeri Helmar
Prokurör Alice Simm
Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Anatoli Siljakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Anatoli Siljakov (isikukood: 36409160364; viibib Xxx Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Anatoli Siljakov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et A. Siljakovi vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 (ühe) aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Xxx Vangla esitas 18.03.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Anatoli Siljakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Anatoli Siljakov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 27.10.1999.a otsusega KrK § 15 lg2 - §
140 lg 2 p 2 ja 4 järgi. KrK § 40 lg 3 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks 18.09.1998.a Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud kandmata karistusega - 12 aastat 5 kuud ja 14 päeva vangistust. Lõplikuks karistuseks 12 aastat 5 kuud ja 14 päeva vabadusekaotust kinnises vanglas.
Karistuse kandmise algus oli 27.10.1999.a ja lõpp on 11.04.2012.a.
A. Siljakovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel naaseb elama ema juurde ning töökoha loodab vabaduses venna abil leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu A. Siljakovi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav ei oma toetavat ja tervet sotsiaalset võrgustikku ning tal puuduvad töökoht ja kehtivad dokumendid.
Anatoli Siljakov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör ei toeta vabastamist, kuna isik on varem 5-korral kriminaalkorras karistatud ning vabadusekaotuslikku karistust kannab 3. korda. Käesoleval ajal kannab karistust tahtliku tapmise eest, millise kuriteo pani toime katseajal ning vaid 3 kuu möödudes eelmisest karistusest. Karistusaja lõpuni on jäänud veel pikk aeg, s.o 4 a. Vabanedes puudub isikul konfliktivaba elukoht, garanteeritud töökoht ja kehtivad dokumendid.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et A. Siljakov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Siljakovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem 5- korral kriminaalkorras karistatud ning vabadusekaotuslikku karistust kannab 3. korda. Käesoleval ajal kannab karistust tahtliku tapmise eest, millise kuriteo pani toime katseajal ning vaid 3 kuu möödudes eelmisest karistusest. Karistusaja lõpuni on jäänud veel pikk aeg, s.o 4 a. Vabanedes puudub isikul konfliktivaba elukoht, garanteeritud töökoht ja kehtivad dokumendid.
Arvestades A. Siljakovi poolt toimepandud kuritegude raskust, arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Arvestades A. Siljakovi poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib A. Siljakovi vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik