Court denies conditional early release for repeat offender due to high recidivism risk and lack of rehabilitation.
Estland (EE)
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court rejected the request for conditional early release for Jevgeni Kruglov, a fourth-time offender serving a life sentence. While the prisoner argued for release based on good behavior and future employment prospects, the prosecution highlighted his extensive criminal history and disciplinary infractions within prison. The court ruled that granting release would undermine public justice and contradict the purpose of the sentence given his continued risky behavior.
Legislator-Regeste
KI-generiertKarS § 76; KrMS §-dest 426, 432, 383, 384: A court may deny conditional early release when the offender's history of recidivism and lack of rehabilitation indicate a high risk of reoffending, thereby negating the justification for early release.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVolltext
1-08-3893
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
1. aprill 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-3893
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk Valeri Helmar
Prokurör Alice Simm
Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Jevgeni Kruglovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Jevgeni Kruglov (isikukood: 38308142226; viibib Xxx Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Jevgeni Kruglov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Xxx Vangla esitas 18.03.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava J. Kruglovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Jevgeni Kruglov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.11.2006.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8; § 215 lg 2 p 1, 3 järgi. KarS § 64 alusel mõisteti liitkaristus – 3 aastat vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.
Karistuse kandmise algus oli 29.11.2005.a ja lõpp on 29.11.2008.a.
J. Kruglovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses õppis ja töötab. Vangistuse jooksul on 2-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel läheks elama õe juurde ning töökoha loodab vabaduses leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu J. Kruglovi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna isik on 8 aasta jooksul 7-korral kriminaalkorras karistatud ning ta ei ole sellest teinud mingeid järeldusi. Ka vanglas olles on ta 2008.a jaanuarikuus 2- korral distsiplinaarkorras karistatud.
Jevgeni Kruglov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör ei toeta vabastamist, kuna isik on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vabadusekaotuslikku karistust kannab 4. korda. Isikul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on seotud keelatud esemete omamisega – see näitab, et isik ei ole ka vangistuse aja jooksul suutnud loobuda kuritegelikust käitumisest. Vabanedes puudub J. Kruglovil garanteeritud töökoht, mis on aga nimetatud isiku puhul uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks, kuna eelnevad kuriteod on toimepandud rahalise kasu saamise eesmärgil.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et J. Kruglov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Kruglovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vabadusekaotuslikku karistust kannab 4. korda. Isikul on
2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on seotud keelatud esemete omamisega – see näitab, et isik ei ole ka vangistuse aja jooksul suutnud loobuda kuritegelikust käitumisest. Vabanedes puudub J. Kruglovil garanteeritud töökoht, mis on aga nimetatud isiku puhul uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks, kuna eelnevad kuriteod on toimepandud rahalise kasu saamise eesmärgil.
Arvestades J. Kruglovi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik