Court denies early release for murder convict due to high risk and lack of support.
Estland (EE)
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court rejected the conditional early release request for Mark Pruttšenko, a convicted murderer serving a nine-year sentence. While the prison administration suggested release, the prosecutor and social worker opposed it, citing the severity of the crime, the convict's dangerous nature, and his lack of housing, employment, or family support. The court ruled that releasing him would violate public justice and the general aims of punishment, ordering a new review only after one year.
Legislator-Regeste
KI-generiertKarS § 76; KrMS § 426 lg 2: Conditional early release is denied when the crime's severity and the convict's circumstances indicate a high risk of reoffending or failure to reintegrate, thereby undermining the general aims of punishment.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVolltext
1-08-2579
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
7. märts 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-2579
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Prokurör Natalia Duškina
Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Mark Pruttšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Mark Pruttšenko (isikukood: 36508072755, viibib Xxx Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Mark Pruttšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Mark Pruttšenko vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 (ühe) aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Xxx Vangla esitas 20.02.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Mark Pruttšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Mark Pruttšenko mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 16.04.2004.a otsusega KrK § 101 p 2, 7 järgi ja karistati 9 aasta ja 3-kuulise vangistusega. Tartu Ringkonnakohtu 15.10.2004.a kohtuotsusega tühistati süüdi mõistmine KrK § 101 p 2, 7 järgi ja tunnistati süüdi KrK § 100 järgi ja karistati 7- aastase vangistusega.
Karistuse kandmise algus oli 28.05.2003.a ja lõpp on 28.05.2010.a.
M. Pruttšenko kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötab OÜ-s S –I . Vangistuse jooksul on 2-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel soovib elama minna xxx-sse, tööd loodab vabaduses leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu M. Pruttšenko vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav on ohtlik, kui muutub isiku eluviis või ümbritsevad olud. Võimaliku elamispinna piirkonnas elab rohkesti kriminaalkorras karistatuid ning alkoholi kuritarvitajaid. Isikul puudub ka toetav lähedaste ring.
Mark Pruttšenko taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör ei toeta vabastamist. M. Pruttšenko ennetähtaegne vabastamine on ennatlik, kuna sel juhul saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks M. Pruttšenko vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et M. Pruttšenko kannab karistust tapmise eest. Kriminaalhooldaja leiab, et M. Pruttšenko ei sobi kriminaalhooldusele, kuna vabaduses puuduvad tal nii elu-, kui ka töökoht, samuti sugulaste toetus.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et M. Pruttšenko tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Pruttšenkot iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. M. Pruttšenko kannab karistust tapmise eest. Kriminaalhooldaja leiab, et M. Pruttšenko ei sobi kriminaalhooldusele, kuna vabaduses puuduvad tal nii elu-, kui ka töökoht, samuti sugulaste toetus.
Arvestades M. Pruttšenko poolt toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Arvestades Mark Pruttšenko poolt toime pandud kuriteo raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib M. Pruttšenko vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik