Court denies conditional early release for recidivist convicted of attempted robbery and murder.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court denied Maie Palmits's request for conditional early release from prison, citing her history of five criminal convictions including murder and attempted robbery. The prosecution argued that Palmits failed to learn necessary lessons during her sentence, evidenced by committing a new crime during probation. Consequently, the court ruled that her release would endanger public safety and violate the general purposes of punishment.
Legislator-Regeste
KI-generiertKarS § 76; KrMS § 426, 432, 383, 384: A court may deny conditional early release if the offender has committed multiple serious crimes and demonstrates a continued high risk of reoffending.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVerwandte Entscheide
KI-generiertVolltext
1-07-11626
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
02. oktoober 2007.a Tallinn, Tartu mnt. kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr
1-07-11626
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk
Eevi Pant
Prokurör Kati Miitra
Kohtuasi Harku Vangla esitatud materjalid Maie Palmits´a tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Maie Palmits (isikukood 45409285243; viibib Harku Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Maie Palmits tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Harku Vangla esitas 19.09.2007.a. Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Maie Palmitsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Maie Palmits tunnistati süüdi Lääne-Viru Maakohtu 18.09.2003. aasta otsusega KarS § 200 lg 2 p 5,7,8 järgi ja karistati 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Lääne-Viru Maakohtu 24.04.1998.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 aasta 2 kuu ja 24 päeva võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 5 aastat 8 kuud ja 24 päeva vangistust.
Karistuse kandmise algus on 22.09.2003.a ja lõpp 08.01.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 20.09.2007.a.
Maie Palmits on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole.
Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku 5 korral, neist vangistusega 3 korral. Kinnipeetavat pole vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetaval on äärmiselt kõrge neurootiliselt enese maksma panemise näitaja. Kinnipeetava suhtlusoskus on hea. Vanglas viibimise ajal on kinnipeetava käitumine korrektne. Kuna kuritarvitas vabaduses alkoholi ja on toime pannud raske isikuvastase kuriteo, on uue kuriteo toimepanemise risk vabaduses suur.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt leiab kriminaalhooldaja, et Maie Palmits ei sobi kriminaalhooldusele.
Maie Palmits taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et rohkem kuritegusid toime ei pane.
Prokurör ei toeta taotlust. Prokuröri seisukohalt on tegemist isikuga, keda on karistatud viiel korral, muuhulgas tapmise eest, käesoleval ajal kannab karistust röövimise eest. Maire Palmits pani röövimise toime katseajal.
Kohus, ära kuulanud Maie Palmitsa ja prokuröri arvamuse, leiab, et Maie Palmits tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Maie Palmitsa ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Maie Palmitsa isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil.
Maie Palmitsat on karistatud 5 korda, muuhulgas raske isikuvastase ja varavastase kuriteo eest. Röövimise on Maie Palmits toime pannud katseajal, mis viitab asjaolule, et ta pole karistusest vajalikke järeldusi teinud ja võib võimaluse avanedes rikkuda jälle seadust. Seega on aeg, mil Maie Palmits on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt.
Maie Palmits peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Maie Palmits ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud.
Maie Palmits ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Maie Palmitsa vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS § 426, 432, 383, 384.
Kohtunik