Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
1-07-3930\1 KI-generiert

Court denies early release for violent offender due to high recidivism risk and societal impact.

Geschäftsnummer 1-07-3930\1
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Abgewiesen (Dismissed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court rejected the prisoner's request for conditional early release from a 15-year sentence, ordering a new review only after one year. The defendant, convicted of violent crimes including murder and rape, had served over three years of his remaining term without disciplinary infractions. The court denied release because the short period of good behavior was insufficient to offset the severity of his crimes and the risk of reoffending, particularly given his history of alcohol-fueled offenses.

Legislator-Regeste

KI-generiert

KarS § 76; KrMS § 426 lg 2; A conditional release is not guaranteed and requires a balanced assessment of the offender's past conduct, the severity of the crime, and the risk of reoffending, where a short period of good behavior may be insufficient to justify early release for violent offenders.

Schlagwörter

KI-generiert
conditional early release violent offender recidivism risk societal impact prison discipline alcohol influence suspended sentence strafrechtliche Rehabilitation

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
KarS § 76
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
KrMS § 426 lg 2
KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et I.
KrMS § 432
KrMS § 383
KrMS § 384
KI-generiert

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

1-07-3930

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 09.aprill 2007.a kell 9.30 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-3930

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Eneli Pau

Kaitsja Katre Koitver

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Ivar Unt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Ivar Unt (Loit) (sündinud 15.10.1975.a; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Ivar Unt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et I. Unt`i vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 30.03.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Ivar Unt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Ivar Unt tunnistati süüdi Harju Maakohtu 19.12.1996.a otsusega KrK §§-ide 101 p3; 115 lg2 p1,3; 115¹ lg1; 113; 124³ lg1; 128 lg1; 139 lg2 p1,2,3; 202 ja 207 lg1 järgi. KrK § 40 lg1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest liites mõistetud karistused osaliselt 14 aastat vabadusekaotust. Karistusele liideti KrK § 41 lg1 alusel Harju Maakohtu 07.03.1994.a. otsuse järgi kandmata karistus 1 aasta vabaduse kaotust täies ulatuses ja lõplikuks karistuseks mõisteti 15 aastat vangistust.

Karistuse kandmise algus on 12.01.1996.a ja lõpp 12.01.2011.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 02.04.2007.a.

Ivar Unt`i karistusaja lõpuni jäänud aeg on rohkem kui 3 aastat. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul ei ole I. Unt`i suhtes kohaldatud mitte ühtegi distsiplinaarrikkumist. I. Unt omab põhiharidust ning vangistuses viibimise ajal ei ole seda täiendanud. Vanglas on töötanud alates 2002.aastast eluosakonnas päevnikuna. Kinnipeetav on osalenud mitmes grupitöös: ART, „Viha juhtimine“, „Peresidemete taastamine ja hoidmine“, arvutiõpetus. Osalemine grupitöös on suurendanud silmaringi ja suhtlemisoskust, mis tuleb kasuks kinnipeetavale ka edaspidises elus. I. Unt`i on eelnevalt kohtulikult karistatud ühel korral, vanglas viibib esimest korda, kuritegu on sooritatud alkoholijoobes. Enne vangistust on kuritarvitanud alkoholi. Kinnipeetav on teadvustanud endale, et Ta ei tohi alkohoolseid jooke tarbida, kuna Tal kaob siis enesekontroll. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Esitatud andmete järgi on I. Unt`il peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXXXXXXX, kuid garanteeritud töökoht vabanemisel puudub. Kinnipeetav abiellus 28.03.07.a. ning uus abielutunnistus on AL 0137504. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk väike, kuid arvestades sooritatud kuritegude üliohtlikkust, on uue kuriteo sooritamise risk alkoholi kuritarvitamisel olemas.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Ivar Unt sobib kriminaalhooldusele. Märgib, et I. Unt on kindlustatud enne tähtaega vabanemise korral sotsiaalsete ja majanduslike tagatistega ning vanglapäringu iseloomustus on kinnipeetava kohta üldiselt positiivne.

Ivar Unt taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav mõistab tehtud kuriteo raskust ja on arusaanud, et tehtut olematuks muuta ei saa, kuid soovib edaspidi elada seaduskuulekalt ja on otsustanud alkoholi enam mitte kunagi tarvitada.

Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on toime pannud äärmiselt rasked kuriteod, mis koosnesid mitmetest episoodidest. Kuritegudes on kannatanuteks alaealised. Käesoleval ajal on riigi üks prioriteete võidelda selliste kuritegude vastu. Prokurör asub seisukohale, et hoolimata kinnipeetav I Unt`i eeskujulikust käitumisest vanglas, ei kaalus see üles tema toimepandud kuritegude raskust ja ühiskonnaohtlikkust. Ühiskond ei mõistaks sellise isiku enne tähtaegset vabanemist, eriti veel nii pikka aega enne vangistustähtaja saabumist. Seega tulenevalt kuriteo raskusest, selle asjaoludest, on prokurör seisukohal, et I. Unt`i enne tähtaegset vabanemist pole võimalik toetada.

Kaitsja toetab taotlust.

Kohus, ära kuulanud Ivar Unt`i ja prokuröri arvamuse, leiab, et I. Unt tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on I. Unt`i ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I. Unt`i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Ivar Unt kannab karistust väga räigete isikuvastaste kuritegude, sealhulgas tapmise eest, mille eest talle mõisteti 15-aastane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kohtulikult karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi I. Unt ei oma, kannab Ta karistust alaealiste tütarlaste vägistamise, isikult vabaduse äravõtmise ja tapmise raskendavatel asjaoludel eest, seega on aeg, mil I. Unt on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt.

I. Unt peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. I. Unt pani enamus kuritegusid toime alkoholijoobes, kuid esitatud materjalidest nähtuvalt väidab kinnipeetav, et Ta ei soovi enam mitte kunagi alkoholi tarbida. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka I. Unt`i suhtes koostatud iseloomustuses. I. Unt`i ennetähaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja.

Vabanemisel ei oleks Ivar Unt`ile takistuseks elukohaprobleemid, sest see on Talle tagatud. Vabanemisel puudub aga garanteeritud töökoht. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et 15- aastasest vangistusest on I. Unt`il kandmata üle 3 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 12.01.2011.a) ning I. Unt`i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks I. Unt`i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik