Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
1-07-2807\2 KI-generiert

Court denies conditional early release for drug offender due to short prison time served and high recidivism risk.

Geschäftsnummer 1-07-2807\2
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Abgewiesen (Dismissed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court rejected the prison administration's request to conditionally release Jevgenia Mitjanina before the end of her sentence. Although the inmate had served approximately 1.5 years of a 3.5-year term for drug possession and had overcome addiction, the court found the time served too short to assess her rehabilitation. The judge determined that releasing her would violate public justice and pose a significant risk of reoffending, citing her prior criminal record and the nature of the current offense.

Legislator-Regeste

KI-generiert

KarS § 76; KrMS § 426, 432, 383, 384: The court must weigh all personal data including prior conduct and time served; early release is denied if the sentence is too short to evaluate rehabilitation and the risk of new crimes remains high.

Schlagwörter

KI-generiert
conditional early release drug possession offense prison term calculation recidivism risk assessment criminal rehabilitation evaluation gegenwärtige Bedrohung Nachweis der Verfolgungsgefahr Auswanderungsgefahr

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
KarS § 76
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
KrMS § 426
KrMS § 432
KrMS § 383
KrMS § 384
KI-generiert

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

1-07-2807

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 14.märts 2007.a kell 12.00 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Kohtuasja nr

1-07-2807

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk Nadezda Paukson

Prokurör Eneli Pau

Kohtuasi Harku Vangla esitatud materjalid Jevgenia Mitjanina tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Jevgenja Mitjanina (sündinud 04.07.1976.a; viibib Harku Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Jevgenia Mitjanina tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Harku Vangla esitas 08.03.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgenia Mitjanina tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Jevgenia Mitjanina tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 06.04.2005.a otsusega KarS § 184 lg2 p4 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg1 mõisteti J. Mitjanina`le liitkaristus, lugedes eelmise, s.o Tallinna Linnakohtu 10.12.2004.a. otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks käesoleva otsusega mõistetud raskema karistusega ning lõplikuks karistuseks kuulub 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 69 lg1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, lugedes vangistuse alguseks J. Mitjanina kinnipidamise päev 25.10.2004.a.

Karistuse kandmise algus on 25.10.2004.a ja lõpp 25.04.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 25.02.2007.a.

Jevgenia Mitjanina karistusaja lõpuni jäänud aeg on ligikaudu 1 aasta ja 1 kuu. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul on J. Mitjanina suhtes kohaldatud 1 distsiplinaarrikkumine, kehtivaid karistusi ei oma. J. Mitjanina töötab Harku Vangla katlamajas ning õpib Harku Õhtukooli 11.klassis. Eesti keele kursustel ei käi, on pikendanud elamisja tööluba. J. Mitjanina`t on kriminaalkorras eelnevalt karistatud. Viimast karistust kannab narkootiliste ainete omamise eest. Käesoleval ajal on Ta häälestatud narkootikumidest loobumisele. Kinnipeetav on saanud üle heroiinisõltuvusest. Esitatud andmete järgi on J. Mitjanina`l peale vabanemist võimalus elama asuda aadressile XXXX, kus peale J. Mitjanina elavad veel Tema õde ja vend. Peale vabanemist loodab tuttavate kaudu ehitusele tööle saada. Riigikeelt ei oska. Iseloomustuse kohaselt ei toimi uue kuriteo riskifaktoritena kinnipeetava tervise ja emotsionaalse seisundiga seonduvad asjaolud. J. Mitjanina poolt on vabaduses ohustatud nii eraisikud kui ka juriidilised isikud. Oht seisneb selles, et J. Mitjanina võib läbi sooritatud varguste tekitada kannatanuteele moraalset kahju.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et J. Mitjanina sobib kriminaalhooldusele. Märgib, et J. Mitjanina`l on olemas püsiv elukoht, materiaalselt ja moraalselt toetav perekond, samuti kinnipeetava isiklik soov ja tahe loobuda narkootikumide tarvitamisest, elada seadusekuulekalt ning teha koostööd kriminaalhooldaja, narkoloogi ja psühholoogiga.

Jevgenia Mitjanina taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Ta on positiivselt häälestatud oma edasise toimetulekusuutlikkuse ja iseenese suhtes. Kinnipeetav on ise asunud end ette valmistama vabanemiseks ja seadusekuulekaks toimetulekuks. On üle saanud ka heroiinisõltuvusest. Ta on suutlik analüüsima kriitiliselt iseennast, oma vigu ning muutma oma probleemide lahendamise vise. Kahetseb toimepandut.

Prokurör toetab taotlust.

Kohus, ära kuulanud Jevgenia Mitjanina ja prokuröri arvamuse, leiab, et J. Mitjanina tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on J. Mitjanina ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Mitjanina isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Jevgenia Mitjanina kannab karistust narkootiliste ainete omamise eest, mille eest talle mõisteti

3 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi J. Mitjanina`t on distsiplinaarkorras korra karistatud ning kehtivaid distsiplinaarkaristusi J. Mitjanina ei oma, karistati teda narkokuriteo eest, seega on aeg, mil J. Mitjanina on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt.

J. Mitjanina peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et Tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka J. Mitjanina suhtes koostatud iseloomustuses, J. Mitjanina ennetähaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja.

Takistuseks ei oleks Jevgenia Mitjanina tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel elukoha ja töökoha küsimus, elukoht on kinnipeetavale tagatud ning Ta loodab tuttavate kaudu ehitusele tööle saada. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et ligikaudu 3,5-aastasest vangistusest on J. Mitjanina`l kandmata ligikaudu rohkem kui 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 25.04.2008.a) ning kuna karistust kannab kinnipeetav narkokuriteo eest, saaks J. Mitjanina ennetähtaegsel vabanemisel ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks J. Mitjanina vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik