Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
1-06-3970\3 ECLI:EE:HMK:2006:1.06.3970.18451 KI-generiert

Court convicted defendant of drunk driving while serving prior sentence and imposed suspended prison term.

Geschäftsnummer 1-06-3970\3
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Gutgeheissen (Allowed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court convicted the defendant of driving a motor vehicle while intoxicated while serving a previous sentence for the same offense. The defendant admitted guilt but argued that unpaid fines prevented him from working, and his defense requested a suspended sentence and state coverage for legal costs. The court rejected the defense's arguments regarding the defendant's behavior and imposed a suspended prison term of two months with a two-month driving ban and partial state contribution to legal fees.

Legislator-Regeste

KI-generiert

KarS § 424; KrMS § 238; KarS § 74; KarS § 50; KrMS § 180: When a person commits a crime of driving a motor vehicle while intoxicated while serving a previous sentence for the same offense, the court may impose a suspended prison term, a driving ban, and order partial state contribution to legal costs if the defendant admits guilt.

Schlagwörter

KI-generiert
drunk driving suspended sentence prior sentence driving ban legal costs state contribution criminal procedure

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
KarS § 424
Seega U.T pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.
KrMS § 238
Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 238 maakohus o t s u s t a s :
KarS § 74
KarS § 74 lg.1ja lg.3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui U.T ei pane 18(kaheksateist) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused kriminaalhooldusametniku järelevalve all.
KarS § 50
KarS § 50 lg.1 alusel lisakaristusena võtta U.T-lt mootorsõiduki juhtimise õigus .
KrMS § 180
KrMS § 180 alusel U.T-lt 2250.

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

06 3970 nr. 1- -

K O H T U O T S U S E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

16. mail 2006.a.Harju Maakohus koosseisus kohtunik Leili Raedla , sekretäri Jane Põldoja juuresolekul, Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Aleksander Tšitšerov, kaitsja vandeadvokaadi Veera Tolli-Baskin osavõtul arutas avalikul kohtuistungil 16. mail

2006a. lühimenetluses kuriteoasja U.T- Elukoht : XXXXXXX,Ik: XXXXXXXXXX, Eesti Vabariigi kodanik,

keskharidus,emakeel: eesti keel,töökoht : AS Maleko, varem kriminaalkorras karistatud : - - 19.05.1994.a Ida Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.1,3 alusel tingimisi vabadusekaotus 6 kuud, katseajaga 1 aasta; - - 24.01.2000.a. Ida Viru Maakohtu poolt KrK § 207 lg.1 alusel – mõisteti rahatrahv 3600.-krooni. Tõkend

it ei kohaldatud.

-süüdistuses

KarS § järgi.

Maakohus tuvastas :

U.T süüdistatakse selles, et , 30.04.2003 tema olles .a karistatud LS § 74-19 alusel rahatrahviga 12300.-krooni 06.04.2003.a. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas juhtis 25.02.2006.a kell 03.10 , , Harju Maakonnas Jõelähtme vallas Tallinn-Narva maantee 16- l kilomeetril mootorsõidukit BMW 324 D, reg märgiga 692 YYY,

olles joobeseisundis.

Seega U.T pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohus leiab, et süüdistatava U.T i poolt toimepandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud ja täielikku tõendamist leidnud nii süüdistatava enda ütluste kui ka kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega. Süüdistatav tunnistab oma süüd täielikult, seda tõendavad kahtlustatava U.T ütlused eeluurimisel /t.l. 23-25/ Veel tõendavad U.T süüd väärteoprotokoll AB 559620 /t.l. 4/; protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta /t.l. 5/; väärteoasja nr.2440,03,002064 otsuse koopia /t.l.6/ ja väärteoprotokoll AB 680174 /t.l. 7/ ,p rotokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta /t.l. 8/ ning menetlusaluse isikuna U.T ülekuulami-se protokoll /t.l. 9/. Seega on tõendatud see,et U.T on varem karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest , karistatus U.T ei olnud kustunud ning istus uuesti kehtiva karistuse ajal

alkoholijoobes sõiduki rooli.Kohtuistungil ütluste andmisest U.T loobus, tunnistas ennast täielikult süüdi ja jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kahetses juhtunut.Alkoholijoobes rooli istumise kohta väitis, et tundis ennast täiesti kainelt, ka ei teadnud ta, et tema eelmine karistus veel kehtib, kuna talle räägiti, et aasta pärast karistus kustub. U.T seletab, et talle määratud rahatrahvid väärtegude eest on tasumata, trahvisummad on suured , kuid töökoha puudumise tõttu ei olnud tal varem võimalik rahatrahve tasuda, nüüd peab kohtutäitur töötasust trahvisummasid kinni. Oma viimases sõnas taotleb mitte kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, kuna siis ta kaotaks töökoha ja ta ei saagi sellest “nõiaringist “ välja. Hetkel on tema ülalpidamisel naine ja kolm last.

Kaitsja leiab, et U.T gu kurite on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Prokurör taotleb U.T karistamist vangistusega, mida ei pöörata tingimuslikult täitmisele . Süüdistatava kaitsja nõustub prokuröri taotlusega, et U.T karistataks tingimisi vangistusega, kuna rahaline karistus paneks süüdimõistetu ja tema pere väga raskesse majanduslikku olukorda.Samas taotleb kaitsja mitte kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, sest siis kaotaks U.T töökoha , ka taotleb kaitsja osa menetluskulude jätmist riigi kanda juhindudes KrMS § 180 lg.3 sätetest.

Karistuse mõistmise üldsätted on sätestatud KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on U.T poolt süü omaksvõtt ja kahetsus, karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvesse võttes süüdistatava poolt antud kuriteo toimepanemise asjaolusid, seda, et süüdistatavat ei ole varem kohtulikult karistatud reaalse vangistusega ning liiklusalase kuriteo eest on U.T esimest korda kohtu all. Samas tuleb märkida, et U.T näol on tegemist isikuga, kes ei austa seadusi, kõige rohkem on U.T pannud toime liiklusalaseid rikkumisi , nii on 11. septembril 2005.a. hoidunud U.T kõrvale joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest ning teda on karistatud rahatrahviga 18000 krooni, lisaks on 09.juuni 2005.a. ja 11.09.2005.a. sündmuse osas väärteomenetlus lõpetatud VTMS § 29 lg.1 p.4 s.o. teos on kuriteo tunnused , alusel.Seega ei saa väita, et U.T on oma käitumist parandanud, et tema poolt süüteo toimepanemine oli juhuslik . Seega on võimaluseks mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest lisaks põhikaristusele ka lisakaristuse kohaldamine U.T suhtes. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et põhjendatud on süüdistatavale mõista karistuseks prokuröri poolt taotletud tingimisi vangistus . Kuna asja arutamine toimus lühimenetluses, tuleb süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 238 maakohus o t s u s t a s :

Süüdi tunnistada U.T KarS § 424 järgi ning karistada teda 3 (kolme) kuulise vangistusega.

KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada U.T ’le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2(kaks) kuud vangistust.

KarS § 74 lg.1ja lg.3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui U.T ei pane 18(kaheksateist) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused kriminaalhooldusametniku järelevalve all.

KarS § 50 lg.1 alusel lisakaristusena võtta U.T-lt mootorsõiduki juhtimise õigus . ( ) kaheks kuuks

KrMS § 180 alusel U.T-lt 2250. tuhat välja mõista kohtukuluna sundraha -(kaks kakssada viiskümmend ) krooni riigituludesse. Riigi kasuks välja mõistetud summa tasuda Rahandusminis-teeriumi arveldusarvele 10220034800017 Ühispank viitenumbrile 2800049777 (Harju Maakohus)

KrMS § 180 lg.3 alusel jätta pool sundraha s.o. 2250.- (kaks tuhat kakssada viiskümmend krooni) ja kaitsjatasu 1350.-krooni (üks tuhat kolmsada viiskümmend krooni )riigi kanda. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 /viisteist/ päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, vahi all viibival süüdistataval kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu, teatades apellatsiooniõiguse kasutamisest 7/seitse/ päeva jooksul Harju Maakohtule.

Kohtunik: