Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
1-12-8709/27 KI-generiert

Court denies early release on electronic monitoring due to high recidivism and failed rehabilitation.

Geschäftsnummer 1-12-8709/27
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Abgewiesen (Dismissed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court denied the prisoner's request for early release under electronic monitoring, ordering continued imprisonment until the sentence's expiration. Although the inmate presented a stable home environment and job prospects, the court weighed these factors against a history of seven prior convictions and a new offense committed during probation. The decision rested on the finding that the inmate's risk of reoffending remained high, rendering early release unjustified and inconsistent with the purposes of punishment.

Legislator-Regeste

KI-generiert

KarS § 76; KrMS § 426, § 432, § 383, § 384: The court may deny early release on electronic monitoring if the offender's risk of reoffending remains high despite favorable conditions, as the purpose of punishment requires full sentence execution for habitual offenders.

Schlagwörter

KI-generiert
early release denial electronic monitoring probation violation recidivism assessment rehabilitation failure sentence execution risk evaluation Rückforderung von Kurzarbeitsentschädigung

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
KarS § 76
KrMS § 426
KrMS § 432
KrMS § 383
KrMS § 384
KI-generiert

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

Kriminaalasi nr.1-12-8709

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

14. mail 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-8709 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Olga Nõmmemees Asja läbivaatamise kuupäev 14.05.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid R.D elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu R.D isikukood xxx viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest R.D vabastamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 11.03.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.D elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

R.D on Viru Maakohtu 17.10.2012 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ja karistatud KrMS § 238 lg 2 ja KarS §

7 päevase

68 lg 1 kohaldamisega 7 kuu ja 2

vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu17.10.2009 otsuse järgi mõistetud karistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 4

24 päeva kuud vangistust. Karistuse kandmise algus . 12.09.2012 ja lõpp 05.02.2014

Kinnipidamisasutuses kohta koostat R.D ud iseloomustusest nähtub, et tal

puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub elama elukaaslase juurde aadressile xxx.

Kinnipeetaval on 7 klassi haridust. Enesetäiendamist peab vajalikuks hetkest, mil materiaalne o

lukord seda võimaldab. Õppimisse suhtub positiivselt. Riigikeelt ei valda. Isiku sõnul oskab keevitajatööd. Väidab, et on olemas töökogemus. Kinnipeetav töötab vanglas alates 16.10.2012 juuksurina. Samuti toetab teda elukaaslane. Vabanedes soovib asuda tööle xxx- -raha sse, mis tegeleb metallitöödega, mille kohta on kinnipeetav esitanud garantiikirja. K andmetel on isikul nõudeid 141,54 euro ulatuses. Kriminaalse taustaga tuttavad on eelnevast kuritegelikust minevikust, suhtlemist väldib, välistab ise kontakti otsimist. Eelnev elustiil on olnud riskiv ja hoolimatu. On oma otsustes iseseisev. Käesolev kuritegu on toime pandud katseajal, seega on isikul riskiv ja hoolimatu elustiil.

Katseajal on toime pannud uue kuriteo, mis seisnes alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimises.

Isik tunnistab, et käitus valesti ning on motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest. Alkoholijoobes ei ole esinenud vägivaldset käitumist. On proovinud 1993-1996 narkootikume. 30.03.2010- aalprogrammi "xxx 28.09.2010 läbis isik sõltuvust käsitleva sotsi ". Viru Vangla toetab

kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelvalve alla on isikul võimalus elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kolme toalise korteriga. Kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Käesoleval ajal elab korteris kinnipeetava elukaaslane xx. xx koos kahe alaealise lapsega. xx. xx andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks aadressile x . Elektroonilise valve seadmete xx paigaldamiseks on antud korteris kõik vajalikud tingimused. xx. xx on lapsehoolduspuhkusel ning nõus R.D vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt soovib kinnipeetav tööle asuda xxx-sse, mis tegeleb metallitöödega. Telefonivestlusest kinnipeetava võimaliku tööandja selgus, et ta on nõus võtma R.D tööle oma firmasse. Tööandja on teadlik R.D kriminaalsest minevikust, kuna kinnipeetav töötas enne vahistamist antud tööandja alluvuses. Korralikke sõpru, kes teda vabaduses positiivselt mõjutaksid, ei ole. Karistusregistri andmetel on R.D seitse korda kriminaalkorras karistatud, korduvalt sooritanud esimese astme kuritegusid. Käesolev kuritegu on toime pandud katseajal. 01.02.2013.a.seisuga puudub R.D kehtiv elamisluba. Seega puudub kinnipeetaval võimalus asuda ametlikult tööle, võtta end arvele töötukassas või saada sotsiaaltoetusi.

Prokurör, kirjalikul esitatud seisukohas ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. R.D taot

leb ennetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et R.D tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad R.D andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

R.D on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral (sh isikuja varavastaste kuritegude eest ning avaliku julgeoleku ja korra vastu suunatud kuritegude eest). Vangistust kannab neljandat korda. Antud karistus mõisteti joobes juhtimise eest.

Isikut on varasemalt karistatuse kandmisest utamisega vabastatud ennetähtaegselt ühes all käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning katseajal pani toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning R.D puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varem R.D on olnud kriminaalhooldusel, mis ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud üldreeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks R.D uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (eluja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada haridust või eriala ja osale

da sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu vabastamisega temale R.D mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma