Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
1-10-14430/32 KI-generiert

Court denies early release from conditional sentence due to victim's death and defendant's recidivism.

Geschäftsnummer 1-10-14430/32
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Abgewiesen (Dismissed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court denied the defendant's request for early release from his conditional sentence before the statutory term expired. The defendant, who has been convicted ten times and has already served over half of a sentence for a crime resulting in the victim's death, argued for release based on good behavior and family support. The court rejected this, citing the extreme gravity of the offense, the disproportionate length of time already served, and the defendant's established pattern of reoffending despite prior sanctions.

Legislator-Regeste

KI-generiert

KarS § 76 lg 3; Early release from a conditional sentence is not granted when the remaining term is disproportionate to the severity of the crime, particularly when the offense resulted in death and the offender demonstrates a persistent pattern of recidivism.

Schlagwörter

KI-generiert
conditional sentence early release proportionality principle recidivism death penalty criminal record discretionary release

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
KarS § 76 lg 3
KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada M.E talle 13.12.2010.a Tartu
KrMS § 238 lg 2
Kuna kriminaalasja menetleti lihtmenetluses, siis vähendati karistust 1/3 võrra ja KrMS § 238 lg 2 alusel jäi karistuseks 3 aastat 8 kuud vangistust, millest loeti KarS § 68 lg 1 alusel 13.12.2010.a seisuga kantuks 207 päeva vangistust.
KrMS § 432 lg 3
Jüri Vissak – KrMS § 432 lg 33 alusel prokurör 02.04.2012.a kohtuistungil ei osalenud – teatas 27.03.2012.a, et ei soovi istungil osaleda ja edastas enda arvamuse elektroonselt; kirjalikus arvamuses
KrMS § 180 lg 1
KrMS § 432 lg 3, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ning riigi õigusabi seaduse § 25 lg 4 alusel välja mõista M.E-lt riigituludesse menetluskuluna 57 eurot 60 eurosenti määratud kaitsjale makstud tasu.
KrMS § 175 lg 1 p 4
KrMS § 432 lg 3, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ning riigi õigusabi seaduse § 25 lg 4 alusel välja mõista M.E-lt riigituludesse menetluskuluna 57 eurot 60 eurosenti määratud kaitsjale makstud tasu.
Riigi õigusabi seaduse § 25 lg 4
KrMS § 432 lg 3, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ning riigi õigusabi seaduse § 25 lg 4 alusel välja mõista M.E-lt riigituludesse menetluskuluna 57 eurot 60 eurosenti määratud kaitsjale makstud tasu.
KrMS § 423
Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS
KrMS § 417 lg 2
KrMS § 412 lg 3
§ 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse määruse ärakiri kohtutäiturile.

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

Kriminaalasi nr 1-10-14430

M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada M.E talle 13.12.2010.a Tartu

Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-14430 karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.

Advokaat Anne Vissaku kaitsjatasutaotlus rahuldada ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 57 eurot 60 eurosenti (summa on koos käbemaksuga, käibemaks 9,60 eurot) advokaat

Anne Vissaku süüdimõistetu M.E kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.aprill 2012.a; Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-14430 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaija Sõster Anna Jänes 06.03.2012.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 05.03.2012.a kiri

kohtule ühes kinnipeetava isikliku

toimikuga materjalide edastamise kohta süüdimõistetu M.E tingimisi enne

tähtaja lõppemist elektroonilise valvega vangistusest vabastamise otsustamiseks Prokurör

Jüri Vissak – KrMS § 432 lg 33 alusel prokurör 02.04.2012.a kohtuistungil ei osalenud – teatas 27.03.2012.a, et ei soovi istungil osaleda ja edastas enda arvamuse elektroonselt; kirjalikus arvamuses

prokurör kinnipeetava vangistusest

tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud Süüdimõistetu M.E

Kaitsja määratud korras asukoht X isikukood X kriminaalkorras karistatud 10-l korral

Anne Vissak

kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord, punktid 23-26).

KrMS § 432 lg 3, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ning riigi õigusabi seaduse § 25 lg 4 alusel välja mõista M.E-lt riigituludesse menetluskuluna 57 eurot 60 eurosenti määratud kaitsjale makstud tasu.

Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874;

selgituseks märkida: „M.E, 1-10-14430, menetluskulu 02.04.2012.a Tartu Maakohtu määruse alusel“.

Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS

§ 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse määruse ärakiri kohtutäiturile. Täitemenetlusega kaasnevate kuludeta on võimalik menetluskulu tasuda 1 kuu vältel kohtumääruse jõustumisest arvates. Määruse jõustumise järgselt edastada määruse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumile – ministeeriumi haldusalas olevale Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.

Määruse koopia edastada vanglale, prokurörile, kaitsjale ja allkirja vastu M.E-le .

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus

Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD M.E on kriminaalkorras karistatud 10-l korral.

Käesoleval ajal kannab M.E vangistuses karistust 13.12.2010.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja süüdimõistva kohtuotsuse alusel.

13.12.2010.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega karistati M.E

KarS § 117 lg 1 ja KarS § 118 p 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 5 aasta 6 kuu vangistusega. Kuna kriminaalasja menetleti lihtmenetluses, siis vähendati karistust 1/3 võrra ja KrMS § 238 lg 2 alusel jäi karistuseks 3 aastat 8 kuud vangistust, millest loeti KarS § 68 lg 1 alusel 13.12.2010.a seisuga kantuks 207 päeva vangistust.

M.E on karistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 punktis 1 märgitud poole (½) karistusaja ja ta on andnud nõusoleku enda suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks enda tuttava X elukoha aadressi X järgi. Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt vastab see korter elektroonilise valve kohaldamiseks nõutavatele tingimustele ja korteri omanik X on andnud nõusoleku selle korteriga seonduvalt elektroonilise valve kohaldamiseks.

KarS § 76 lg 2 punktis 1 sätestatu kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ja isik nõustub enda suhtes elektroonilise valve kohaldmaisega.

KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära M.E

, tema kaitsja ning tutvunud prokuröri 27.03.2012.a elektroonselt kohtule esitatud arvamusega, on seisukohal, et M.E ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada tulenevalt toimepandud kuriteo ülirasketest asjaoludest ja neile asjaoludele kantud karistuse ebaproportsionaalsest lühidusest tulenevalt. M.E poolt toimepandud kuriteo tulemusena kaotas kannatanu oma elu. Oma elu kaotas kannatanu M.E-ga olnud tüli käigus, kui M.E lõi kannatanule rusikaga pea piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus peaga vastu põrandat. Kannatanu suri toimunust paari päeva möödudes. Käesolevaks ajaks on M.E KrMS § 238 lg 2 alusel lühimenetluses karistuseks mõistetud 3 aastast 8 kuust vangistusest ära kandnud veidi üle poole. Kohtu hinnangul ei ole ärakantud karistusaeg vastavuses ja proportsionaalne kuriteo üliraskete asjaoludega, sealhulgas sellega, et kannatanu kaotas oma elu.

Kohtu hinnangul ei ole vähetähtis ka asjaolu, et M.E elukäigus on käesolevas asjas nimetatud kannatanu juba teine inimene, kes on M.E kuritegeliku käitumise tõttu oma elu kaotanud – karistusregistri teatiselt nähtuvalt karistati M.E

1989.a lisaks KrK § 113, KrK § 176 lg 1 ja KrK § 197 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuritegudele ka KrK § 105 järgi, s.o surma põhjustamise eest ettevaatamatusest.

Kokku on M.E käesolevaks ajaks kriminaalkorras karistatud 10 korral.

Varasemad eriliigilised karistused (rahaline karistus, vangistused, üldkasulik töö) ei ole M.E pannud uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Käesolevas kriminaalasjas KarS § 117 lg 1 ja KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo pani M.E toime ajal, kui ta oli kriminaalhooldusel ja pidi tegema üldkasulikku tööd (9.-nda süüdimõistva kohtuotsuse alusel). Eeltoodu näitab, et kriminaalhooldus ei ole M.E suhtes osutunud tõhusaks ja otstarbekohaseks meetmeks uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks.

Karistusregistri teatisel kajastatud M.E senisest elukäigust nähtuvalt on M.E väljakujunenud kuritegelik käitumismuster. Esimene süüdimõistev kohtuotsus tehti M.E suhtes 1985.aastal. Sellele järgnevalt on tema elukäik kujunenud selliseks, et vanglast tuleb ja läheb mõne aja pärast vanglasse jälle tagasi. Enne viimast, s.o 10.-t süüdimõistvat kohtuotsust on M.E karistatud eriliigiliste kuritegude eest, sealhulgas ka üliraskete kuritegude eest. Enne viimast süüdimõistvat kohtuotsust on M.E karistatud KrK § 112 lg 2, KrK § 139 lg 1, KrK § 197 lg 1, KrK § 204¹ lg 2, KrK § 208¹, KrK § 105 (surma põhjustamine ettevaatamatusest), KrK § 113, KrK § 176 lg 1, KrK § 197 lg 2 p 1, KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, KrK § 140 lg 2 p 1,3, KrK § 139 lg 2 p 2,3, KarS § 199 lg 2 p 4,7, KrK § 15 lg 2 ja KrK § 139 lg 2 p 2,3, KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,9 (röövimine), KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi.

Asjaolud, et M.E puuduvad käesolevast vangistuse ajast distsiplinaarkaristused, ta on osalenud sotsiaalprogrammis 12 sammu ja igakuuliselt vestelnud inspektor-kontaktisikuga, ning ta osaleb riigikeeleõppes, tal on vabaduses olemas toetav naistuttav X, kellega kooselu kogemus küll puudub, kuid kes on valmis ta vanglast vabanemisel enda juurde elama võtma, on igati positiivsed ja tulevad M.E-le kindlasti tema edaspidises elus kasuks, kuid ainult nendest asjaoludest M.E ennetähtaegseks vanglast vabanemiseks ei piisa olukorras, kus kuriteo toimepanemise asjaolud on ülirasked (kannatanu surm) ja kantud karistusaeg on nende asjaoludega võrreldes ebaproportsionaalselt lühike ning kinnipeetava senine elukäik osundab selgelt väljakujunenud kuritegelikule käitumismustrile.

Heli Sillaots kohtunik