Administrative court dismisses deportation appeal due to failure to cure procedural defects including missing signature, translation, and fee payment.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe Tallinn Administrative Court dismissed the deportation appeal because the plaintiff failed to cure multiple procedural defects within the statutory deadline. The court found the application lacked a valid signature, proper representation proof, an Estonian translation, and required state fees, all of which prevented case review. Consequently, the court returned the appeal and left the initial protection request without examination, citing the plaintiff's lack of genuine intent to litigate.
Legislator-Regeste
KI-generiertHKMS § 121 lg 1 p 2; HKMS § 121 lg 1 p 5; HKMS § 81 lg 1; HKMS § 81 lg 2; HKMS § 80 lg 1; HKMS § 55 lg 2: An administrative court must return an appeal if it cannot verify the applicant's identity and intent due to missing signatures or representation, if the appeal is not in the official language without justified translation exceptions, or if state fees are unpaid, and must leave such requests without examination if defects remain uncured.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertZitierte Rechtsprechung
KI-generiertVolltext
M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kadri Sullin
Määruse tegemise aeg ja koht
11. mai 2026. a, Tallinn
Haldusasja number
3-26-1057
Haldusasi
G.Z kaebus Politsei- ja Piirivalveameti lahkumisettekirjutusele
ja väljasaatmise toimingule
RESOLUTSIOON
1. Tagastada kaebus.
2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3. Lahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi
tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest
arvates.
1. Politsei- ja Piirivalveamet edastas Tallinna Halduskohtule 29.03.2026 saabunud võõrkeelse
avalduse e-posti aadressilt XXX, mille esitajaks on avalduse kohaselt M.Z (abogado). Avalduses
paluti peatada G.Z väljasaatmise tema kodakondsusjärgsesse riiki. Tallinna Halduskohus
registreeris selle avalduse kaebusena (kohtuasi nr 3-26-1057).
2. Kohus edastas 09.04.2026 samale aadressile kirja, kus selgitas võimaliku kaebuse puuduseid (dtl
16). Kohus selgitas, et kohtule kaebuse esitamise soovi tuleb selgesõnaliselt kinnitada, kaebus
esitada eesti keeles, tõendada kohtule esindusõiguse olemasolu, kaebus allkirjastada ning tasuda
riigilõiv nii kaebuselt kui ka esialgse õiguskaitse taotluselt. Kohus andis puuduste kõrvaldamiseks
15 päeva.
Kohus toimetas kirja kätte saatmisega TsMS § 314¹ lg 2 alusel ja luges kirja saatmisest kolme
tööpäeva möödumisel 23.04.2026 kättetoimetatuks. Seega tuli puudused kõrvaldada hiljemalt
08.05.2026. Kohtule ei ole vastatud.
3. Kohus edastas vastavasisulise teavituse ka võimalikule kaebajale endale, sh tõlkides selle isikule
arusaadavasse keelde (dtl 14 ja 23, kättesaamiskinnitus dtl 24). Võimalik kaebaja ei ole ka ise
kohtule vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p-i 2 alusel kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise
tõttu, kuna puudused takistavad asja läbivaatamist.
Algne võimalik kaebus on esitatud Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtule ei ole kinnitatud, kas
tegelikult sooviti samuti esitada kaebust kohtule. Kui kohtul ei ole kinnitust, kas ka tegelikult on
soovitud kaebusega algatada kohtumenetlust, ei ole kohtul võimalik kaebust menetleda.
1(2)
Kaebaja ja tema esindaja ei ole kaebust allkirjastanud digitaalselt ega edastanud kohtule
paberkandjal allkirjastatud kaebust ega ka kinnitanud, et on paberkandjal allkirjastatud kaebuse
saatnud posti teel. Seega ei ole kohtul võimalik veenduda kaebaja isikus ja tema tegelikus tahtes
kaebuse esitamisel. Allkirja puudumist tuleb lugeda HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel selliseks
puuduseks, mis takistab kaebuse menetlemist ja kaebus tuleb tagastada.
Kaebaja esindaja ei ole tõendanud esindusõiguse olemasolu., sealjuures kõrghariduse omandamist
või Eesti Vabariigis advokaadina esindamise õigust. Lisaks sellele, et kohtul ei ole võimalik
tuvastada, kas kaebus on esitatud kaebaja eest ja tema nimel ehk kaebaja tahte alusel, tuleb kaebus
tagastada ka HKMS § 121 lg 1 p 5 alusel, kuna teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole oma
esin-dusõigust tõendanud.
Võimalik kaebus on võõrkeelne ning kohtule ei ole esitatud selle tõlget eesti keelde (HKMS § 81 lg
1). Võimalik kaebaja ja tema võimalik esindaja ei ole kohtule põhjendanud, et tõlkimise
korraldamist tuleks pidada kaebaja ja tema võimaliku advokaadist esindaja jaoks võimatuks või
ebamõistlikult keeruliseks (HKMS § 81 lg 2). Kuna kohtumenetlus toimub eesti keeles (HKMS §
80 lg 1), takistab eestikeelse kaebuse puudumine asja läbivaatamist.
Kaebaja ei ole tasunud kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu. Riigilõivu tasumata
jätmine takistab kaebuse menetlusse võtmist ja asja läbivaatamist. Kaebaja ei ole kohtule ka
avaldanud, et tal ei ole riigilõivu tasumiseks raha ja ta sooviks menetlusabi.
Kuna kohus edastas oma selgituse ka võimalikule kaebajale endale, ei ole ka too kohtule avaldanud,
et ta sooviks kohtule kaebust esitada ja/või kaebuse puuduseid kõrvaldada. Ilma kaebaja koostöö ja
huvita puudub ka põhjus kohtuasja sisuliseks menetlemiseks ja asjaolude muul viisil
väljaselgitamiseks. Asja vastu huvi kaotanud isiku kaebust ei ole kohtul alust menetleda (vt HKMS
§ 151 lg 2 p-d 2 ja 3), sest kohus ei anna isikule õiguskaitset vastu tema enda tahtmist (HKMS § 2
lg 3) (Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2026 määruse nr 3-24-741 p 14).
5. Esialgse õiguskaitse taotlusel esinevad samad puudused, mis kaebusel, eelkõige puudub allkiri ja
esindaja ei ole oma esindusõigust tõendanud. Kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas
avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse läbi vaatamata (HKMS § 55 lg
2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Sullin
2(2)