Administrative court dismisses complaint for failure to specify legal claim and subject matter.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe Tartu Administrative Court dismissed the plaintiff's complaint against the Estonian Broadcasting Board for failing to clearly define the legal claim and subject matter. Although the court initially granted a five-day extension to correct procedural deficiencies, the plaintiff submitted no further information or clarification within the deadline. Consequently, the court ruled that without a defined claim, it cannot adjudicate the case, and the plaintiff's lack of demonstrated intent to seek rights protection precludes a second submission.
Legislator-Regeste
KI-generiertHKMS § 37; HKMS § 41 lg 1: The administrative court must decide only on the claim and basis explicitly stated by the applicant; if the claim is unclear and the applicant fails to correct deficiencies within the prescribed time, the court returns the complaint, and the applicant loses the right to refile.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVerwandte Entscheide
KI-generiertVolltext
TARTU HALDUSKOHUS
Tartu kohtumaja
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-26-429
Määruse kuupäev
12. märts 2026
Kohtunik
Juhan Siider
Kohtuasi
X-i kaebus Eesti Rahvusringhäälingu tegevuse peale
RESOLUTSIOON
1. Tagastada X-i kaebus.
2. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15
päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §
121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas 15. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule
kaebuse Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) tegevuse peale. Kaebaja viitab, et ERR-i portaalis
ilmus ajavahemikul 30. oktoober 2012 kuni 09. detsember 2013 kaebaja ja talle määratud
eluaegse vangistuse kohta kuus eestikeelset ning kolm venekeelset artiklit. Kaebajale jääb
arusaamatuks ERR-i infoallikas ning peab võimalikuks info andjaks prokurör Ainar Koiki.
Teisalt heidab kaebaja ERR-ile ette, et kaebaja uue 2022. aastal mõistetud kriminaalkaristuse
kohta ei ole artikleid avaldatud. Kaebaja kahtlustab, et Tartu Vangla ametnikud hoiavad teda
vanglas ebaseaduslikult ning seetõttu varjatakse informatsiooni. Kaebaja perekonnanimi on
kahe kriminaalkaristuse vahelisel ajal muutunud.
2. Kaebaja esitas 16. veebruaril 2026 kaebuse täienduse, mille kohaselt ei olnud kaebajal
võimalik helistada ERR-i üldisele infotelefonile.
3. Tartu Halduskohus jättis 18. veebruari 2026. a määrusega X-i kaebuse käiguta ning andis
kaebajale tähtaja kaebuse nõude ja põhjenduste täiendamiseks. Kuivõrd kaebusest tulenevalt
võib mõista, et kaebaja ei ole rahul Eesti Rahvusringhäälingu tegevusega, siis tõlgendab
kohus, et X on esitanud kaebuse Eesti Rahvusringhäälingu vastu. Kaebusest aga ei selgu,
3-26-429
mida kaebaja halduskohtumenetluse tulemusena soovib saavutada ja millise nõude esitada.
Seetõttu tuleb kaebajal kaebust täiendada. Kaebajal tuleb täpsustada, millise nõudega ta
kohtusse pöördub ning märkida vaidlusaluse ERR-i haldusakti või toimingu sisu, nimetus ja
kuupäev.
KOHTU SEISUKOHT
4. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui
kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud
tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
5. Tartu Halduskohus andis kaebajale 18. veebruari 2026. a määrusega kaebuse puuduste
kõrvaldamiseks aega 5 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus edastas kaebajale
eelnimetatud määruse samal päeval nii avaliku e-toimiku kaudu kui ka mõned päevad hiljem
posti teel. Kaebaja sai määruse kätte avaliku e-toimiku kaudu 26. veebruaril 2026 ning samal
päeval ka vanglas posti teel (dtl 7). Seega hakkas kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise
tähtaeg kulgema 27. veebruaril 2026 ning möödus 3. märtsil 2026.
6. Kaebaja ei ole kohtule kaebuse täiendust ega muud informatsiooni esitanud. HKMS § 2 lg
3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses
nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. HKMS §
41 lg-st 1 tulenevalt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue
vastavalt sama seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus ning kohus ei või teha otsust nõude ega
aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kohtule jääb ebaselgeks,
mis eesmärgil kaebaja kohtu poole pöördus ja mis nõude ta soovib esitada. Kaebaja ei ole
kaebust täiendavalt põhjendanud ega esitanud kohtule asjassepuutuvaid tõendeid (HKMS § 38
lg 1 p-d 5-8). Kaebaja esitatud avaldusest võib aru saada, et ta ei ole rahul Eesti
Rahvusringhäälingu tegevusega, kuid ei ole mõistetav, mida kaebaja täpselt
halduskohtumenetluse tulemusena soovib saavutada. Kohus ei saa asuda kaebaja asemel
vaidluse eset määratlema. Ilma vaidluse eset määratlemata ei ole võimalik asja läbi vaadata.
Kohus ei pea põhjendatuks jätta X-i kaebust uuesti käiguta, kuna kaebaja ei ole näidanud ise
üles huvi oma õiguste kaitseks ega pole soovinud kohtule selgitada kohtusse pöördumise
eesmärki ning oma tegelikku tahet seoses kaebusega.
7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus
selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti
kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja
§ 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Juhan Siider