Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
2-25-15218/12 KI-generiert

Court grants divorce due to irretrievable breakdown of marriage and allows retention of maiden name.

Geschäftsnummer 2-25-15218/12
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Gutgeheissen (Allowed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court granted the plaintiff's request to dissolve the marriage between T.K. and A.S.A.B., finding that their relationship had irretrievably broken down five years ago. Both parties agreed to the dissolution, and the court confirmed the absence of marital cohabitation as required by the Family Law Act. Consequently, the plaintiff was permitted to retain her maiden name 'T.K.' post-divorce, while procedural costs were allocated equally between the parties.

Legislator-Regeste

KI-generiert

Perekonnaseaduse § 67 lg 1; Nimeseaduse § 11 lg 1: A court shall dissolve a marriage when the marital relationship has irretrievably broken down, and a spouse may retain their pre-marital surname upon dissolution unless they previously changed it.

Schlagwörter

KI-generiert
irretrievable breakdown of marriage divorce dissolution retention of maiden name family law proceedings equal cost allocation

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
Perekonnaseaduse § 67 lg 1
Nimeseaduse § 11 lg 1
Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg 1
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg 4
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja

koht

2. märts 2026. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-15218

Tsiviilasi

T.K. hagi A.S.A.B. vastu abielu lahutamiseks.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: T.K. (isikukood: XXX, elukoht Laseri XXX-i xxxxxx e-

post: XXX).

Kostja: A.S.A.B. (isikukood: XXX, elukoht: XXX,xxxxxxxxx,

XXX xxxxxxx, e-post: XXX).

Kohtuistungi toimumise

aeg

9. veebruar 2026

Protokollija

istungisekretär Kärt Savisto

RESOLUTSIOON

1. Lahutada T.K. ja A.S.A.B. abielu, mis on sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxx Tartu

Maavalitsuses.

2. Jätta T.K. perekonnanimeks peale abielulahutust „T.K.“.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohtuotsus toimetada kätte pooltele ja edastada pärast kohtuotsuse jõustumist kohtute

infosüsteemi kaudu kande tegemiseks rahvastikuregistrisse.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA KOHTU SEISUKOHT

1. Poolte abielu sõlmiti xxxxxxxxxxxxxxxxxx Tartu Maavalitsuses. Abielust on sündinud üks laps,

kes elab hageja juures. Hageja soovib abielu lahutada, kuna poolte kooselu on lõppenud viis

aastat tagasi, varalisi nõudmisis tal kostja vastu ei ole.

2. Kohus, asja arutanud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on

põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu,

kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist

kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

3. Hageja on kohtus kinnitanud, et ta soovib abielu lahutada, kuna abielulised suhted abikaasaga on

lõplikult lõppenud. Kostja on esitatud avaldusega nõus. Kohus, arvestades hageja tahet ning

asjaolu, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, siis on antud juhul põhjendatud

poolte abielu lahutada.

4. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem

kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. T.K. abiellumisel

oma nime ei muutnud, seega tuleb jätta talle pärast abielu lahutamist perekonnanimeks „T.K.“.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud

keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud

poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik