Court grants divorce where spouses live apart and relationship has irretrievably ended under Family Code § 67.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court granted the plaintiff's request to dissolve the marriage registered in 1998. Both parties admitted the marriage ended, with the plaintiff citing psychological distress and the defendant confirming separation and fear of the plaintiff. The court ruled that the absence of cohabitation since June 2025 satisfies the statutory requirement for irretrievable breakdown under Family Code § 67.
Legislator-Regeste
KI-generiertPerekonnaseaduse § 67; Abielu lahutamine on võimalik, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud, mis tähendab, et abikaasadel ei ole enam kooselu ja on alust arvata, et kooselu ei taasta.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVolltext
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg
13. veebruar 2026. a
Tsiviilasja number
2-25-21427
Tsiviilasi
P.J.-i hagi A.J.-i vastu abielu lahutamiseks
Menetlusosalised ja
nende esindajad
Hageja P.J. (isikukood XXX)
Kostja A.J. (isikukood XXX)
Kohtuistungi
toimumise aeg
12.02.2026
RESOLUTSIOON
Lahutada A.J.-i (isikukood XXX) ja P.J.-i (isikukood XXX) abielu, mis on
registreeritud 16.05.1998 Tartu Maavalitsuses.
Menetluskulude jaotus
Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus
võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle
lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks
või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1. P.J. esitas A.J.-i vastu hagi, milles palus lahutada poolte abielu. Hageja oli
nõus, et tasutud riigilõiv jääb tema kanda. Muid menetluskulusid hagejal ei ole.
Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 16.05.1998. Lahutuse põhjuseks on
kostja kontroll, mineviku meenutamine ja etteheited. Hageja tarvitab abielu
tõttu psühhiaatrilisi ravimeid. Pooled ei ela koos alates juunikuust. Kostja ei ole
läinud perekonnaseisuametisse abielu lahutama.
KOSTJA VÄITED
2. Kostja oli abielulahutusega nõus ning teatas istungil samas, et ei ole nõus.
Kostja väitel on ta lahutusega nõus, kuna hageja ähvardas teda. Hageja
ähvardas lahutuse saamiseks pöörduda kohtu poole, advokaadi tasud jääks
kostja kanda ning kohtutäitur müüb vara enampakkumisel. Poolte ühiseks
varaks on parkimiskoht. Abielu hetkeseisuga ei toimi, kostja kardab hagejat.
Kostja väitel kolis hageja välja 24. oktoobril 2025. Suvel oli ta mujal tööl ja ei
käinud kodus. Kostja ei soovi, et hageja tema perekonnanime edasi kannaks.
KOHTU SEISUKOHAD
3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et poolte abielu sõlmiti 16.05.1998. See
nähtub ka rahvastikuregistri kannetest. Pooltel ei ole ühiseid alaealisi lapsi.
4. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada,
kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui
abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad
kooselu ei taasta.
Hageja seletustest nähtuvalt elavad pooled lahus alates eelmise aasta juunist.
Kostja väitel kolis hageja välja 24. oktoobril 2025. Kostja kardab enda selgituste
kohaselt hagejat ja abielu ei toimi. Seega nähtub mõlema poole ütlustest, et
abielusuhted on lõppenud ning PkS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks
on täidetud. Ei ole alust arvata, et abikaasad kooselu taastaks. Hageja nõue
abielu lahutamiseks tuleb rahuldada.
Kohus selgitab, et abielu ei saa jätta lahutamata ainult selle tõttu, et kostja
elab hagejale kuuluval elamispinnal. Lisaks ei saa kohus kohustada hagejat
vahetama perekonnanime. Hagejal on seadusest tulenev õigus võtta abielu
eelne perekonnanimi, aga seda kohustust tal ei ole.
5. Menetluskulud
TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Gerty Pau
Kohtunik