Divorce granted by default judgment after both parties consented to end the marriage.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court granted the divorce petition via a default judgment because the defendant explicitly consented to the dissolution of the marriage. Both parties confirmed that their marital relationship had irretrievably ended and waived the right to a court hearing or appeal. Consequently, the court dissolved the marriage, dismissed the scheduled hearing, and ordered the return of the state fee to the defendant.
Legislator-Regeste
KI-generiertPerekonnaseaduse § 67; Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1: When both parties consent to the dissolution of marriage and confirm the relationship has irretrievably ended, the court may grant the divorce without a hearing.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVolltext
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Enely Sepp
Otsuse tegemise aeg
11. veebruar 2026
Tsiviilasja number
2-25-22586
Tsiviilasi
V. T. hagi J. D. vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja V. T. (isikukood XXX)
Kostja: J. D. (isikukood XXX)
Menetlustoiming
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.
2. Lahutada V. T. ja J. D. abielu, mis on registreeritud XXX Jõhvis.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4. Tühistada 25. märtsiks 2026. a kell 14.00 määratud istung.
5. Tagastada hagejale riigilõiv 50 eurot ning kanda see S. D. arveldusarvele nr XXX.
Edasikaebamise kord
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 2 alusel ei saa kohtuotsuse peale
apellatsioonkaebust esitada, kuna hageja ja kostja on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise
õiguse kasutamisest. Kohtuotsus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega.
Kohtuotsuse asjaolud ja põhjendused
1. V. T. esitas 23.12.2025 hagi J. D. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt
on poolte abielu sõlmitud XXX. Hagi esitamise hetkeks on abielusuhted pöördumatult
lõppenud.
2. Kohus võttis hagiavalduse 06.02.2026 määrusega menetlusse ja määras kohtustungi
25.03.2026 kell 14.00.
3. Kostja J. D. kinnitas kohtule 06.02.2026 saadetud vastuses, et on hagiga nõus. 09.02.2026
telefoni teel ärakuulamisel kinnitas kostja, et võtab hagi õigeks ega soovi asja läbivaatamist
kohtuistungil. Samuti loobus ta apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kostja kinnitas, et
poolte abielusuhted lõppesid kuu aega tagasi. Hageja kannab vanglakaristust ja kostja ei pea
võimalikuks abielusuhete taastamist. Hageja kinnitas, et istungi pidamist vajalikuks ei pea ja
loobub edasikaebamise õigusest
2-25-22586
4. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja
võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi
(TsMS § 440 lg 1).
5. Poolte abielu sõlmiti abielutõendi andmete kohaselt 31.01.2024. Hageja kinnitusel on
poolte vahelised abielulised suhted lõppenud ning nende taastamiseks võimalust ei ole. Kostja
on hagi õigeks võtnud. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada,
kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel
abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohtu
hinnangul nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS §-s
67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus rahuldab hagi.
6. Harju Maakohus on tsiviilasjas määranud istungi ajaks 25.03.2026 kell 14.00. Kuna kostja
on võtnud hagi õigeks, siis puudub vajadus istungi pidamiseks. Kumbki poolt ei ole soovinud
kohtuistungi pidamist. TsMS § 352 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel
istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Eeltoodust tulenevalt tuleb
istungiaeg tühistada.
7. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma
menetluskulud ise. Kohus leiab, et nimetatud sättest kõrvalekaldumiseks puudub alus. Kohus
jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1
tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
8. TsMS § 150 lg 2 p 3 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled
loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist
apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest
loobunud. Kohus selgitas, et apellatsioonkaebusest loobumise korral on kostjal õigus taotleda
riigilõivu tagastamist kontole, kust see tasuti (S. D. konto) või mõnele muule kontole. Hageja
ei ole täpsustanud, et ei soovi riigilõivu tagastamist, kohus käsitleb seda taotlusena riigilõivu
tagastamiseks kontole, millelt see tasuti. Kohus rahuldab taotluse.
/allkirjastatud digitaalselt/
Enely Sepp
kohtunik