Estonian Administrative Court dismisses appeal due to failure to pay state fee within deadline.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe Tartu Administrative Court dismissed the plaintiff's appeal against a disciplinary order from Viru Prison. The court found that the plaintiff failed to pay the required state fee within the three-day deadline set by the first-instance judgment. Consequently, the court returned the case to the plaintiff under the Administrative Procedure Code, ruling that the unpaid fee prevents further proceedings.
Legislator-Regeste
KI-generiertHKMS § 121 lõike 1 punkt 2; HKMS § 39 lõike 1 punkt 4: Failure to pay the state fee within the statutory deadline constitutes a procedural defect that prevents the court from examining the case, resulting in the dismissal of the appeal.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVerwandte Entscheide
KI-generiertVolltext
TARTU HALDUSKOHUS
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-25-794
Määruse kuupäev
5. veebruar 2026
Kohtunik
Maria Lõbus
Kohtuasi
XX kaebus Viru Vangla 10. veebruari 2025. a käskkirja
nr 3-25/1-3/52 ja 27. märtsi 2025. a vaideotsuse nr 1-8/3-25/40-2
tühistamiseks
RESOLUTSIOON
1. Tagastada kaebus asjas nr 3-25-794.
2. Jätta XX taotlus tunnistaja ülekuulamiseks läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse
Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kätte-
toimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Viru Vangla tunnistas 10. veebruari 2025. a käskkirjaga nr 3-25/1-3/52 XX (kaebaja) süüdi
Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla
kodukorra“ punkti 1.12.8 nõuete rikkumises ning määras talle distsiplinaarkaristuseks
noomituse.
2. Kaebaja esitas 25. veebruaril 2025 Viru Vangla 10. veebruari 2025. a käskkirja
nr 3-25/1-3/52 peale vaide käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla jättis 27. märtsi
2025. a vaideotsusega nr 1-8/3-25/40-2 kaebaja vaide rahuldamata.
3. Kaebaja esitas 27. märtsil 2025 TARTU Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 10. veebruari
2025. a käskkirja nr 3-25/1-3/52 ja 27. märtsi 2025. a vaideotsuse nr 1-8/3-25/40-2
tühistamiseks. Kaebaja taotles inspektor-kontaktisiku tunnistajana ülekuulamist ning
riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
4. TARTU Halduskohus jättis 24. novembri 2025. a määruse resolutsiooni punktiga 2
rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning
kohustas määruse resolutsiooni punktiga 3 kaebuselt tasuma riigilõivu 20 eurot, andes
riigilõivu tasumiseks tähtaja kolm päeva arvates määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest.
5. TARTU Ringkonnakohus tagastas 28. jaanuari 2026. a määrusega kaebaja määruskaebuse
TARTU Halduskohtu 24. novembri 2025. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja lõike 3 punkti 1 alusel. Kaebaja
sai ringkonnakohtu määruse kätte 28. jaanuaril 2026.
KOHTU SEISUKOHT
6. HKMS § 121 lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale,
kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37‒39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud
tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
7. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise
ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lõike 1 punkt 4 ning § 104
lõiked 1 ja 2). TARTU Halduskohus jättis 24. novembri 2025. a määruse resolutsiooni
punktiga 2 rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest
vabastamiseks ning kohustas määruse resolutsiooni punktiga 3 kaebuselt tasuma riigilõivu 20
eurot, andes riigilõivu tasumiseks tähtaja kolm päeva arvates määruse resolutsiooni punkti 2
jõustumisest. TARTU Halduskohtu 24. novembri 2025. a määruse resolutsiooni punkt 2
jõustus 28. jaanuaril 2026, mil kaebaja sai kätte TARTU Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2026. a
määruse (HKMS § 179 lõike 3 teine lause). Kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg hakkas
seega kulgema 29. jaanuaril 2026 ning riigilõiv tuli tasuda hiljemalt 2. veebruaril 2026
(HKMS § 67 lõike 4 teine lause). Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja
riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu
tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks
puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.
8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 2 alusel. Kohus
selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti
kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust tunnistaja
ülekuulamiseks ning kohus jätab taotluse sel põhjusel läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)