Tartu Administrative Court dismisses a second complaint for unequal treatment as procedurally inadmissible due to a pending first complaint.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe Tartu Administrative Court dismissed Mario Maasik's appeal regarding unequal treatment in Tartu Prison's recreational activities. The court found that Maasik had previously filed an identical complaint on the same legal basis, which remains pending in court proceedings. Consequently, the court ruled that a new complaint cannot be filed until the earlier, unresolved decision becomes legally effective.
Legislator-Regeste
KI-generiertHKMS § 121 lg 1 p 3; HKMS § 44 lg 1: A party cannot file a new administrative complaint on the same basis and for the same claim while a previous complaint regarding the same matter is still pending before the court.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVerwandte Entscheide
KI-generiertVolltext
T A R T U H A L D U S K O H U S
T a r t u k o h t u m a j a
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-26-107
Määruse kuupäev
2. veebruar 2026
Kohtunik
Karin Jõks
Kohtuasi
Mario Maasiku kaebus seoses ebavõrdse kohtlemisega
Menetlusosalised
Kaebaja Mario Maasik
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebus.
Edasikaebamise kord ja
muud selgitused
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna-
kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus
määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 6).
Asjaolud
1. Kaebaja Mario Maasik esitas 08.01.2026 avalduse Pärnu Maakohtule. Avalduse sisuks on,
et Tartu Vangla huvijuht kuritarvitab huvitegevuse korraldamisel oma ametiseisundit, kohtleb
isikuid (huviringis tooteid valmistavaid kinnipeetavaid, tooteid osta soovivaid vangla-
ametnikke) ebavõrdselt ja tekitab vanglale varalist kahju. Kaebaja hinnangul on toime pandud
kuriteo tunnustega tegu (karistusseadustiku § 152 lg 1 p 1).
Kaebaja esitas 08.01.2026 ja 12.01.2026 kohtule täiendavad avaldused. Nende põhjal esitas
kaebaja avalduse kohtule eksituse tõttu ja tegelikult ei soovinud seda esitada.
2. Pärnu Maakohus leidis 09.01.2026.a määruses kohtuasjas 2-26-510, et tegemist on
haldusasjaga, ning edastas avalduse Tartu Halduskohtule.
3. Kohtute infosüsteemi andmetel esitas kaebaja 07.01.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse,
mis registreeriti kohtuasjana 3-26-50. Kaebaja küsis, kas ta saab pöörduda kohtu poole seoses
sellega, et isikuid ei kohelda vangla huvitegevuses võrdselt ja välditakse isikute kaasamist
vaimse puudujäägi tõttu. Kohus selgitas 14.01.2026.a määruses kaebajale põhjalikult, kuidas
saab isik esitada halduskohtule kaebuse. S.h selgitas kohus, et kaebaja tuleb välja tuua
konkreetne vaidluse all olev haldusakt või toiming ning põhjendada, kuidas rikub see kaebaja
õigusi. Kohus tagastas kaebuse 29.01.2026.a määrusega, kuna kaebaja ei kõrvaldanud
kaebuse puudusi. Määrus ei ole jõustunud.
Kohtu seisukoht
4. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 3 alusel,
kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning
varasem kaebus on kohtu menetluses.
Kohtu hinnangul saab nii kohtuasjas 3-23-50 kui ka praeguses kohtuasjas esitatud kaebusi
käsitleda tuvastamiskaebustena - kaebaja soovib, et kohus teeks kindlaks isikute ebavõrdse
kohtlemise huvitegevuse korraldamisel Tartu Vanglas. Kaebuse alust saab mõlemas
kohtuasjas pidada samaks. Isikute ebavõrdse kohtlemise kirjeldus on küll kohtuasjades
mõnevõrra erinev, kuid mõlema kaebuse aluseks on, et isikuid ei kohelda võrdselt.
Kohtuasjas 3-26-50 on küll tehtud menetlust lõpetav lahend, kuid see ei ole jõustunud. Kuni
lahendi jõustumiseni ei saa kaebaja esitada samas nõudes ja alusel uut kaebust. Pärast lahendi
jõustumist saab kaebaja soovi korral esitada kaebuse uuesti (eeldusel, et seda lubab
kaebetähtaeg).
5. Kohus selgitab kaebajale, et kaebuse oleks saanud tagastada ka HKMS § 121 lg 2 p 1
alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et isik saab
kaebuse esitada üksnes oma õiguste kaitseks.
See tähendab, et kaebajal tuleb kaebuses välja tuua, kuidas on teda ennast huvitegevuse
läbiviimisel ebavõrdselt koheldud. Kaebaja ei saa tugineda teiste isikute (näiteks
vanglaametnikud, teised kinnipeetavad) ebavõrdsele kohtlemisele, teisele isikule (vanglale)
kahju tekitamisele või avalikule huvile. Kui kaebaja soovib tulevikus esitada kaebuse uuesti,
siis tuleb kaebajal eeltooduga arvestada. Kaebajal tuleb lisaks arvestada selgitustega, mida
kaebajale on kaebuse esitamise kohta antud 14.01.2026.a määruses kohtuasjas 3-26-50.
Kui kaebaja hinnangul on toime pandud kuritegu, siis on kaebajal õigus esitada
uurimisasutusele kuriteoteade. Halduskohtu pädevuses ei ole kuritegude uurimine või
kriminaalmenetluse seadustikus reguleeritud vaidluste lahendamine.
6. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus
määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg
4, § 175 lg 3-5).
/allkirjastatud digitaalselt/
kohtunik Karin Jõks