Divorce granted where court finds marital relations irretrievably broken and no reconciliation possible.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court granted the plaintiff's divorce petition, ruling that the marriage was irretrievably broken. Although the parties shared a residence, they lived separately in different rooms and maintained independent finances, with the plaintiff alleging the defendant had been in a relationship with another woman for six months. The court found the statutory conditions for divorce under the Family Law Act satisfied and ordered the dissolution of the marriage.
Legislator-Regeste
KI-generiertPerekonnaseaduse § 67; Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1: A divorce shall be granted when marital relations have ended irretrievably and there is no basis to expect their restoration.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVolltext
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kädi Vaker
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.01.2026, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-18055
Tsiviilasi
J. A. hagi M. A. vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: J. A. (isikukood XXX)
Kostja: M. A. (isikukood XXX; e-post: XXX)
Menetlustoiming
Istung 19.01.2026
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi.
2. Lahutada J. A. ja M. A. abielu, mis on sõlmitud 25.11.2005 Tallinna
Perekonnaseisuametis.
3. Jätta menetluskulud abielu lahutamise nõudes poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,
Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja
hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus
menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse
või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6).
Hageja nõue, nõude asjaolud ja kostja vastuväited
Harju Maakohtu menetluses on J. A. hagi M. A. vastu abielu lahutamise nõudes.
Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 25.11.2005 Tallinna Perekonnaseisuametis.
Poolte abielulised suhted lõppesid 2024.aasta oktoobris. Kuigi pooled elavad samas korteris,
ei pea pooled ühist majandamist. Hageja hinnangul ei ole alust arvata, et poolte kooselu
taastuks. Hagejal ei ole soovi jätkata suhteid oma abikaasaga. Hageja mitmekordselt pakkus
kostjale vormistada abielu lahutus notari juures, kuid kostja sellega ei nõustunud. Seega
hageja on sunnitud pöörduma kohtusse antud hagiavaldusega. Hageja palub abielu lahutada.
Kostja sai menetlusdokumendid allkirja vastu kätte 13.11.2025, kuid kostja hagile ei
vastanud. 13.01.2026 kohtu kõnele vastates kinnitas kostja, et on istungiajast (19.01.2026 kell
10.00) teadlik ning ta osaleb istungil.
19.01.2026 toimunud kohtuistungil jäi hageja enda nõude juurde ja palus abielu lahutada.
Hageja ütles, et ta ei tea, miks kostja istungile ei tulnud. Hageja nägi kostjat hommikul, kostja
läks tööle. Omavahel nad ei ole istungist rääkinud, mistõttu ei tea hageja, miks kostja
istungile ei tulnud. Hageja ei pea abieluliste suhete taastumist võimalikuks, sest kostja seni
üksnes andnud lubadusi (anda raha, olla lastega jmt), kuid kostja teod ei ole tema lubadusi
kinnitanud. Hagejale teadaolevalt on kostjal ka juba pool aastat suhe teise naisega. Hageja
arvab, et kostja ei soovi lahutust, sest senine elukorraldus on tema jaoks mugav. Nad elavad
küll samas korteris, kuid elavad erinevates tubades ning majanduslikult teineteisest
sõltumatud. Hageja ei soovi oma perekonnanime muuta.
Kostja 19.01.2026 kell 10.00 istungile ei ilmunud, kuid helistas sama päeva hommikul
infotelefonile, teatades, et ei saa istungil osaleda. Kostja mitteilmumise põhjuseid ei ole välja
toonud.
Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Kui
kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1).
Rahvastikuregistri andmete kohaselt sõlmiti poolte abielu 25.11.2005 Tallinna
Perekonnaseisuametis. Hageja on esile toonud, et abielulised suhted on pöördumatult
lõppenud 2024.aasta oktoobris. Pooled elavad küll samas korteris, kuid elavad eraldi tubades
ja on teineteisest majanduslikult sõltumatud. 19.01.2026 istungil jäi hageja enda nõude
juurde. Hageja ei pea abieluliste suhete taastumist võimalikuks ja palub abielu lahutada.
Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on
pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei
ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
Kohtu hinnangul nähtub hageja tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud. Kohus leiab, et
PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Seega kohus rahuldab hagi ja
lahutab poolte abielu, mis on sõlmitud 25.11.2005 Tallinna Perekonnaseisuametis.
TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kädi Vaker
kohtunik