Court dismisses co-ownership termination claim because plaintiff failed to include necessary co-heir as defendant.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court dismissed the plaintiff's claim to terminate co-ownership because the plaintiff failed to include the second heir as a necessary co-defendant. Although the plaintiff was granted permission to continue proceedings as a legal successor, they did not file a claim against the second heir within the specified deadline. The court ruled that without both heirs participating, the objective of terminating co-ownership could not be achieved under the Civil Procedure Code.
Legislator-Regeste
KI-generiertTsMS § 207 lg 3; TsMS § 423 lg 2 p 2: When a claim for termination of co-ownership involves multiple owners, all must be included as necessary co-defendants; failure to include all necessary parties renders the claim's objective unachievable, warranting dismissal.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertZitierte Rechtsprechung
KI-generiertVerwandte Entscheide
KI-generiertVolltext
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Laura-Liis Sarapuu
Määruse tegemise aeg ja koht
05.12.2025.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-5397
Tsiviilasi
X hagi Yi vastu kaasomandi lõpetamiseks
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: X (isikukood XXX, elukoht xxx)
Kostja: Y (isikukood XXX)
Kostja esindaja: Fränk Valdmann (e-post xxx)
Menetlustoiming
hagi läbivaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
1. Jätta X hagi Yi vastu kaasomandi lõpetamiseks läbi vaatamata.
2. Jätta menetluskulud hageja kanda.
3. Määrata kostjale tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks
7 päeva käesoleva kohtumääruse kättesaamisest arvates.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15
päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse
tegemisest.
Asjaolud ja menetluse käik
Harju Maakohtu menetluses oli Wi hagi Yi vastu kaasomandi lõpetamiseks. W suri 16.11.2023. X
teatas kohtule 06.12.2024, et on Wi üldõigusjärglane ning soovib astuda menetlusse. Esitatud
pärimistunnistuse kohasel on Wi pärijad X ja Q. 09.10.2025 määras kohus Xle tähtaja
täpsustamiseks, kas menetlusse astuvad mõlemad pärijad. X kohtule ei vastanud.
Kohus tegi 30.10.2025 määruse, millega lubas hageja üldõigusjärglasena menetlust jätkata Xl.
Kohus selgitas samas, et seoses muutunud asjaoludega (s.o Wile kuulunud omandiosa läinud pärijate
ühisomandisse) tuleb hagejal oma nõuet täpsustada. Kohus selgitas, et kaasomandi lõpetamise
nõudes on kõik omanikud vältimatud kaaskostjad, ning kuna teine pärija avaldust Wi
õigusjärglasena menetlusse astumiseks teinud ei ole, tuleb hagejal kaasomandi lõpetamiseks esitada
nõue ka teise pärija vastu. Kohus määras hagejale tähtaja nõude täpsustamiseks 10 päeva
kohtumääruse kättesaamisest arvates ning hoiatas, et juhul kui hageja nõudeid teise pärija vastu ei
esita, jätab kohus hagi läbi vaatamata, kuna sellega taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada.
Kohus edastas kohtumääruse hageja lepingulisele esindajale 30.10.2025 e-posti teel. Esindaja vastas
kohtule 30.10.2025, et tema esindusõigus on lõppenud. Hageja kohtule vastanud ega oma nõudeid
täpsustanud ei ole.
Kohtumääruse põhjendused
TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka
juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või
eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki
võimalik saavutada.
Õiguskirjanduses selgitatu kohaselt surnud poole õigusjärglastena menetlust jätkavad pärijad ei ole
vältimatud kaashagejad või -kostjad § 207 lg 3 mõttes (TsMS II komm (2017), § 353, p 3.1.2.a, lk
309). See tähendab, et menetlusse astuda võib iga pärija eraldi. Esialgse hageja kahest pärijast on
menetlusse astunud ainult üks. Hagiga on taotletud kaasomandi lõpetamist korteriomandile selliselt,
et korteriomand jääks tervikuna hageja omandisse kostjale hüvitise maksmise kohustuse vastu. Oma
nõuet vastavalt muutunud asjaoludele hageja täpsustanud ei ole. PärS (pärimisseadus) § 148 lg 1 II
lause kohaselt kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või
mõttelist osa nendest. Nõudeid teise pärija vastu hageja esitanud ei ole. Kaasomandi lõpetamise nõue
puudutab kõigi asja omanike omandiõigust, mistõttu on kõik asja omanikud vältimatud kaaskostjad
TsMS § 207 lg 3 mõistes. Kohus leiab, et kui mõlemad esialgse hageja pärijad ei ole menetlusse
kaasatud, ei ole hagiga selle eesmärki kaasomandi lõpetamiseks võimalik saavutada.
Kohus jätab hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, leides, et sellega taotletavat eesmärki ei
ole esitatud kujul võimalik saavutada. Juhul kui pärijatel on päritud vara osas erimeelsusi, võiks enne
kaasomandi lõpetamist olla otstarbekas pärandvara jagada.
TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui
menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.
Kohus määrab kostjale tähtaja soovi korral menetluskulude nimekirja esitamiseks 7 päeva käesoleva
kohtumääruse jõustumisest arvates.
/allkirjastatud digitaalselt/
Laura-Liis Sarapuu
kohtunik