Court allows paternity action to establish motherhood via DNA evidence when birth certificate is lost.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court granted the plaintiff's action to establish the defendant as their biological mother based on DNA evidence. The plaintiff, born in the USSR, could not obtain a birth certificate due to the destruction of the village and the loss of their original document. Consequently, the court ruled that establishing motherhood through a civil action under the Civil Procedure Code is the only viable legal path to register the relationship and secure inheritance rights.
Legislator-Regeste
KI-generiertTsMS § 368 lg 1; PKTS § 25 lg 1: A civil action for the establishment of motherhood is permissible when a birth certificate is unavailable, allowing registration of the maternal relationship and inheritance rights based on DNA evidence.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertZitierte Rechtsprechung
KI-generiertVolltext
KOHTUOTSUS
Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Mõistlik Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 02.12.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-6213 Tsiviilasi A. S. (S.) hagi E. S. vastu põlvnemise tuvastamiseks Tsiviilasja hind 3500.00 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: A. S. (isikukood: XXX, esindajad elukoht: XXX, e-post XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Vladimir Sadekov (e-post: vladimir.sadekov@sadekov.ee) Kostja: E. S. (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Resolutsioon
1. Rahuldada A. S. hagi E. S. vastu põlvnemise tuvastamiseks.
2. Lugeda tuvastatuks A. S. (isikukood: XXX) põlvnemine E. S.st (isikukood: XXX).
3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
4. Saata määrus pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Eelnev menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on A. S. hagi E. S. vastu põlvnemise tuvastamiseks.
02.12.2025 toimunud kohtuistungile ilmus hageja esindaja, kuid kostjat nimetatud istungile ei ilmunud. Kostjale oli kutse kätte toimetatud TsMS § 315 alusel 10.10.2025. Kostja mitteilmumise põhjus on kohtule teadmata, kostja ei ole esitanud taotlusi ega põhistanud mitteilmumist. Kohus arutas asjas kostja kohalolekuta TsMS § 414 alusel.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sündis hageja XXX NSVL-is, XXX. Hageja ema on kostja J. S., kes on X-aastane. Pärast hageja sündi tulid hageja ja kostja koos tagasi Eestisse. Kostja ei ole kantud rahvastikuregistrisse hageja emana, sest sünniakt ei olnud registreeritud rahvastikuregistris pärast Eestisse tagasitulekut. Hageja sünniakt on kadunud umbes 2000. aastast ning hageja ei saa taotleda sünniakti taastamist Venemaa Föderatsioonilt, kuna X küla enam ei eksisteeri üleujutuse tõttu. Hageja soovib tuvastada, et kostja on tema ema, et kanda kostja hageja emana rahvastikuregistrisse ning saada kostja eestkostjaks. Hageja soovib esitada kohtule avalduse kostjale eestkoste seadmiseks. Hagejal tekib õiguslik huvi ka asjaolust, et tulevikus hageja ei saa kostja järel pärida seadusjärgse pärijana ning emaduse tuvastamine aitaks vältida tulevikus vaidlusi kostja pärandvara osas. Kuna hageja sünnitunnistuse taastamine ei ole võimalik füüsiliste asjaolude tõttu, siis hageja ainukene võimalus on kohtuotsuse saamine põlvnemise menetluse käigus, et edastada kohtuotsust rahvastikuregistrisse kande tegemiseks. Seega puudub hagejal lihtsam viis sama tulemuse saavutamiseks. Hageja palub tuvastada, et hageja põlvneb kostjast. Hageja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud.
Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.
Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-40-12, 05.06.2012 määruse p-s 11, märkinud, et kohtus on võimalik tuvastada isiku põlvnemist ka naisliini pidi. Lapse ema on perekonnaseaduse (PKS) § 83 järgi naine, kes on lapse sünnitanud. Kuigi erinevalt isaduse tuvastamise menetlusest (PKS §-d 94 ja 95) ei näe perekonnaseadus ette materiaalõiguslikku alust eraldi menetluseks emaduse tuvastamiseks, on see kolleegiumi arvates siiski võimalik. Väidetava ema eluajal saab emadust (st naist, kes on lapse sünnitanud) tuvastada tuvastushagiga TsMS § 368 lg 1 alusel. Pärast väidetava ema surma saab emadust tuvastada TsMS § 579 lg 1 alusel hagita menetluses. Emaduse tuvastamise võimalikkust tunnustab ka perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 25 lg 1.
PKTS § 25 lg 1 järgi kantakse lapse ema andmed rahvastikuregistrisse tervishoiuteenuse osutaja tõendi või kohtulahendi alusel.
Hagiavalduse kohaselt on hageja õiguslik huvi tema põlvnemise tuvastamiseks kostjast, et esitada kohtule avaldus kostjale eestkoste seadmiseks ning olla tulevikus kostja seadusjärgne pärija. Hageja on selgitanud, et sündis Nõukogude Liidus, XXX. Hageja sünnitunnistus on kadunud ning seda ei ole võimalik taastada, kuna X küla enam ei eksisteeri üleujutuse tõttu. Seetõttu puudub hagejal Eesti rahvastikuregistris kanne ema kohta. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiaktiga nr 25E-GL00081-01 on tuvastatud, et kostja saab 99,99999% tõenäosusega olla hageja bioloogiline ema. Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud.
Eelnenut arvesse võttes leiab kohus, et A. S. hagi E. S. vastu põlvnemise tuvastamiseks on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus loeb tuvastatuks A. S. põlvnemise E. S.st.
Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 11 kohaselt kannab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 164 lg 11 teise lause alusel poolte endi kanda, kuna hageja on palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda ning menetluskulude jätmine kostja kanda oleks ebamõistlik.
/allkirjastatud digitaalselt/
Piret Mõistlik kohtunik