Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
2-23-121090/10 KI-generiert

Consumer loan contract voided for missing interest rate disclosure; plaintiff failed to prove loan delivery.

Geschäftsnummer 2-23-121090/10
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Abgewiesen (Dismissed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court dismissed the plaintiff's claim for a loan, interest, and penalty against the defendant. Although a loan agreement was signed, the contract was declared void under the Consumer Credit Act for lacking mandatory interest rate and cost disclosure. The plaintiff failed to provide evidence proving they actually delivered the loan funds to the defendant.

Legislator-Regeste

KI-generiert

Võlaõigusseaduse § 408; § 404: A consumer credit contract is void if it lacks mandatory data on the annual interest rate and cost of credit, and the lender cannot prove the funds were actually delivered to the borrower.

Schlagwörter

KI-generiert
consumer credit contract void contract due to defect missing interest rate disclosure burden of proof for delivery consumer protection law

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
Võlaõigusseaduse § 401 lg 1
Võlaõigusseaduse § 402 lg 1
Võlaõigusseaduse § 408 lg 1
Võlaõigusseaduse § 408 lg 2
Võlaõigusseaduse § 1028 lg 1
Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 405 lg 1
Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 637 lg 21
Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 162 lg 1

Zitierte Rechtsprechung

KI-generiert

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.11.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-121090

Tsiviilasi

I. R. hagi E. T. vastu võlgnevuse, intressi ja viivise

nõudes

Menetluse liik

lihtmenetlus

Hagihind

234 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: I. R. (isikukood XXX, e-post XXX)

Kostja: E. T. (isikukood XXX, e-post XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata I. R. nõuded E. T.-lt põhivõlgnevuse, intressi ja viivise välja

mõistmiseks.

3. Jätta menetluskulud I. R. kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus

ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on

30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Kostja pöördus 14.04.2023 hageja poole sooviga saada laenu 100 eurot, mille lubas koos intressiga

50 eurot tagasi maksta 06.05.2023. Pooled sõlmisid 14.04.2023 laenulepingu. Kostja ei ole lubatud

tagasimakset teinud.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 100 eurot, intressi 50 eurot ja

viivise 84 eurot.

Kostja seisukohad

2. Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja ei ole hagejale võlgu,

kostja on hagejale 2023.a.-l. tasunud rohkem kui hageja kostjale. Hageja ei ole esitanud ülekandeid

oma väidete tõendamiseks. Krediidikulukuse määr ja viivis on vastuolus seadusega. Hagejal

puudub tegevusluba krediidiandjana tegusemiseks. Kostja ei ole saanud digiallkirjastatud

lepingudokumenti. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus tuvastab, et hageja ja kostja sõlmisid 14.04.2023 lepingu (dtl 29), millega hageja kohustus

laenama kostjale 100 eurot ning kostja kohustus tagasi maksma kokku 150 eurot hiljemalt

06.05.2023.

4. VÕS (võlaõigusseadus) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi

tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu.

5. Riigikohus on selgitanud, et selleks, et teha kindlaks, kas füüsiline isik tegutseb laenu andes oma

majandus- või kutsetegevuses, tuleb kogumis hinnata selliseid kriteeriume nagu laenu andmise

püsivus ja maht ning laenu tasulisus. Samuti tuleb hinnata laenulepingute põhitingimusi,

laenuandja ja laenusaaja vahelisi suhteid ning lepingute sõlmimise asjaolusid. Majandus- ja

kutsetegevusele võib viidata näiteks see, kui laenu on antud pikema perioodi jooksul mitmetele

isikutele, samuti see, kui füüsiline isik, kes laenu annab, on teatud piirkonnas teadaolev isik, kellelt

on vajadusel võimalik (tasu eest) laenu saada. Tegevuse püsivus on seejuures nii ajaline kui ka

mahuline kriteerium. /…/ Majandus- või kutsetegevuses tegutsevaks laenuandjaks olemist ei

välista see, kui laenuandja ei ole oma laenutulusid deklareerinud ega ole registreeritud füüsilisest

isikust ettevõtjana. Küll aga ei saa majandus- või kutsetegevuses laenu andmiseks lugeda näiteks

laenu andmist üksnes isiklike suhete tõttu ja minimaalse intressi eest, mis sisuliselt välistab tulu

saamise. Asjaolu, et füüsilisest isikust laenuandja samal ajal tegeleb veel ka mingi muu

majandustegevusega või töötab töölepingu alusel, ei välista seda, et laenuandmine toimub

majandustegevusena, kui täidetud on eelnimetatud tunnused (3-2-1-66-14, p 16).

6. Esitatu kohaselt suhtlesid pooled lepingu sõlmimiseks sidevahendite kaudu (messengeri

kuvatõmmised dtl 39-40), lepingu kohaselt oli laen tasuline. Kohtute infosüsteemist nähtub, et

hagejal on arvukalt samalaadseid laenulepingutest tulenevaid kohtuasju (53 maksekäsu

kiirmenetlust). Kohus selgitas 11.09.2025 määruses, et nimetatud asjaolud viitavad sellele, et

hageja on 14.04.2023 lepingu sõlminud oma majandustegevuse raames. Kohus palus hagejal välja

tuua, kas hageja vaidleb sellele vastu, ning kui, siis välja tuua ja tõendada asjaolud, mille alusel

hageja väidab, et tegemist ei olnud tema majandustegevuses sõlmitud lepinguga, sj millised suhted

hageja ja kostja vahel on. Hageja kohtule ei vastanud. Kohus asub seisukohale, et hageja tegutses

14.04.2023 lepingu sõlmimisel oma majandustegevuses ning 14.04.2023 leping on

tarbijakrediidileping.

7. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa kohus asja lahendada lepingu alusel, mille kehtivust seadus

imperatiivselt ei tunnusta (3-2-1-32-06, p 14).

8. VÕS § 408 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud käesoleva seaduse

§ 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni käesoleva seaduse §-s 404 või

405 sätestatud andmetest. Sellisteks andmeteks on tulenevalt VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 mh

intressimäär aasta kohta ja selle kohaldamise tingimused (p 8) ning krediidi kulukuse määr aasta

kohta (p 9). VÕS § 404 lg 21 järgi käesoleva seaduse § 4031 lõike 1 punktides 7 ja 9 nimetatud

krediidi kulukuse määr ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma arvutatakse tarbijakrediidilepingu sõlmimise aja

seisuga ning lepingusse märgitakse kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad

andmed ja eeldused. Kohus tuvastab, et laenulepingust puuduvad andmed aastase intressi- ja

krediidi kulukuse määra kohta.

9. VÕS § 408 lg 2 järgi käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel

muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.

Kohus selgitas 11.09.2025 määruses hagejale, et hagejal tuleb tõendada, et ta on 14.04.2023

lepingu täitmisena kostjale laenusumma 100 eurot üle andnud ning tegi hagejale ettepaneku esitada

tõendina maksekorraldus laenu kostjale ülekandmise kohta. Kohus selgitas 22.10.2025 määruses

täiendavalt, et kui hageja ei tõenda, et ta on kostjale laenusumma 100 eurot üle andnud, on hagi

rahuldamise perspektiivita. Hageja vaatamata kohtu selgitustele tõendeid laenusumma üleandmise

kohta ei esitanud. Kohus asub seisukohale, et tõendatud ei ole, et kostja oleks laenu kätte saanud

ning 14.04.2023 tarbijakrediidileping on VÕS § 408 lg 1 alusel tühine. Seoses sellega jätab kohus

rahuldamata hageja nõude kostjalt intressi väljamõistmiseks.

10. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva

või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole

olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna hageja ei ole laenusumma

üleandmist tõendanud, ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejalt kohustuse täitmisena midagi

saanud. Kohus jätab hagi rahuldamata ka hageja põhinõude ning seonduvalt viivisenõude osas.

Hagi jääb täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud

11. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi

rahuldamata jäämisega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja ei

esitanud ning ka asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Seetõttu

märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik