Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
2-25-17496/11 KI-generiert

Court grants divorce when one spouse lacks desire for cohabitation and the other refuses agreement.

Geschäftsnummer 2-25-17496/11
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Gutgeheissen (Allowed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court granted L.C.'s divorce petition against C.E., dissolving their marriage registered in 2007. While the defendant refused the request and sought a mediation period, the plaintiff insisted on termination citing lack of affection and psychological abuse. The court ruled that since one spouse no longer desires cohabitation and the other refuses agreement, the statutory conditions for divorce are met.

Legislator-Regeste

KI-generiert

Perekonnaseaduse § 67 lg 1; § 63: A court shall dissolve a marriage when the marital relationship has irretrievably ended, specifically when one spouse no longer desires cohabitation and the other refuses to agree to a settlement.

Schlagwörter

KI-generiert
divorce dissolution irretrievable breakdown lack of cohabitation refusal of agreement mediation period waiver marital relationship end unilateral divorce request

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1
Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on
Perekonnaseaduse (PKS) § 63
Perekonnaseaduse (PKS) § 66 p 2
TsMS § 357 lg 1
leppimisaja võimalust TsMS § 357 lg 1 alusel, kuid hageja seda ei soovinud.
TsMS § 164 lg 1
TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Triin Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.11.2025, Narva

Tsiviilasja number

2-25-17496

Tsiviilasi

L.C hagi C.E vastu abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: L.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja

advokaat Aleksei Forstiman

Kostja: C.E (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

25.11.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L.C hagi C.E vastu abielu lahutamise nõudes.

2. Lahutada L.C ja C.E abielu, mis on sõlmitud 29.06.2007 Ida-Viru Maavalitsuses

(Narva).

3. L.C nimeks jääb pärast otsuse jõustumist L.C.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

2-25-17496

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA KOSTJA VASTUVÄITED

1. L.C (hageja) esitas Viru Maakohtule 17.10.2025 hagi C.E (kostja) vastu abielu lahutamise

nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu 29.06.2007 ja poolte kooselu lõppes

29.09.2025. Lahutuse põhjuseks on armastuse puudumine ning psühholoogiline

väärkohtlemine. Kohtuväliselt ei ole abielu lahutamine õnnestunud.

2. Kostja esitas 17.11.2025 kirjaliku vastuse, milles ei tunnista hagi ja leidis, et pooltele

tuleks määrata leppimisaeg.

3.

25.11.2025 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja ei olnud nõus

abielu lahutamisega ja soovis abielu säilitada.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, kuulanud pooled ära ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et

hagi tuleb rahuldada.

5. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Hagiavalduse ja rahvastikuregistri

andmetel on poolte abielu sõlmitud 29.06.2007 Ida-Viru Maavalitsuses (Narva) (dtl 4).

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

7. Kohus leiab, et abielu lahutamise eeldused on täidetud. Kuigi kostja vaidleb abielu

lahutamise nõudele vastu, saab kohtu arvates pidada poolte abielusuhteid lõppenuks.

Abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole. Kohtul on alust arvata, et abikaasad oma kooselu

ei taasta. Hageja soovib abielu lahutada. Kohus selgitas hagejale 25.11.2025 istungil ka

leppimisaja võimalust TsMS § 357 lg 1 alusel, kuid hageja seda ei soovinud. Hageja oli

kindlal veendumusel, et ta ei taha abielu säilitada ja kostjaga leppida. Kostja soovib hagejaga

ära leppida. Kohus ei pea seetõttu põhjendatuks menetlust TsMS § 357 lg 1 alusel peatada.

8. Kohus veendus, et hageja on jõudnud endas selgusele, et abielu jätkamine ei ole enam

võimalik. Abielu jätkamine eeldab poolte ühist tahet ning kui üks abikaasadest ei soovi enam

abielulist kooselu jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks.

Kohus leiab, et PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kedagi ei saa

sundida jätkama abielu siis, kui isik ise seda ei soovi. Eeltoodut arvestades tuleb poolte abielu

lahutada.

9. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu

kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud

ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

2 (3)

2-25-17496

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Maksing

kohtunik

3 (3)