Estonian court dismisses defendant's default defense and allows bank's loan claim against non-responding debtor.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court granted Swedbank AS's default claim against D.M. because the defendant failed to respond to the lawsuit served via official gazette. The bank argued it followed responsible lending principles by verifying the defendant's income and creditworthiness before issuing the loan. The court accepted these facts and ruled in favor of the bank, ordering the defendant to repay the principal and interest.
Legislator-Regeste
KI-generiertTsMS § 407 lg 1; TsMS § 436 lg 2: When a defendant fails to respond to a default judgment served via official gazette, the court may accept the plaintiff's facts as admitted and rule based solely on the evidence presented.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertZitierte Rechtsprechung
KI-generiertVolltext
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.11.2025.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-13283
Tsiviilasi
Menetlusosalised
Swedbank AS-i hagi D.M-i (D.M) vastu võla nõudes
Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja Marjel
Mõis
Kostja D.M (isikukood XXX, elukoht teadmata)
Hagihind
26 829,22 eurot
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista D.M-ilt Swedbank AS-i kasuks laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus
summas 23 029,23 eurot.
3. Välja mõista D.M-ilt Swedbank AS-i kasuks viivis põhinõudelt (19 999,93 eurot)
määras 19,000% aastas alates 15.08.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
4. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.
Menetluskulude jaotus
5. Menetluskulud jätta D.M-i kanda.
6. Välja mõista D.M-ilt Swedbank AS-i kasuks menetluskulud summas 1400 eurot
(riigilõiv).
7. Välja mõista D.M-ilt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust
kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113
lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus teatada apellatsioonkaebuse esitamise soovist Harju Maakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest.
Kostjal on õigus teatada kaja esitamise soovist Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada
30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud
täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud
nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel
tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt
hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
Kohtuotsuse põhjendused
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on
määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte
välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited
kostja poolt omaksvõetuks.
Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja
hagiavaldusele ei vastanud.
TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus,
tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja on järginud
vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus selgitab, et
kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist
(Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Krediidiandja on teostanud päringud
registritesse ning hinnanud kostja krediidivõimet kostjalt saadud informatsiooni ja kostja
pangakonto väljavõtte alusel. Krediidiandja jõudis järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ning
kostjal on võimekus teha tagasimakseid vastavalt lepingule. Kostja omas kindlat sissetulekut töötasu
näol ning oli seega maksevõimeline. Kohtu hinnangul oli kostja võimeline tagastama krediiti
vastavalt lepingule. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise
põhimõtet. Kohus rahuldab sellisel kujul hagiavalduse.
/allkirjastatud digitaalselt/
Meelis Eerik
Kohtunik