Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
2-25-12799/7 KI-generiert

Court grants divorce and name restoration when both spouses mutually agree to end the marriage.

Geschäftsnummer 2-25-12799/7
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Gutgeheissen (Allowed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court granted the divorce petition and ordered the restoration of the plaintiff's pre-marital surname. Both spouses mutually acknowledged the end of their marital relationship and agreed to the dissolution of the marriage. Consequently, the court ruled that the mutual consent satisfied the legal requirement for ending the union and restoring the former name.

Legislator-Regeste

KI-generiert

Perekonnaseaduse § 67 lg 1; Nimeseaduse § 11 lg 1: A court may dissolve a marriage when the relationship has irretrievably ended, and upon dissolution, the court may restore the pre-marital surname if both parties consent.

Schlagwörter

KI-generiert
mutual divorce consent marriage dissolution pre-marital surname restoration family law procedure court granted divorce

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
Perekonnaseaduse § 67 lg 1
Nimeseaduse § 11 lg 1
Nimeseaduse § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.
TsMS § 150 lg 2 p 3

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-25-12799 Otsuse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2025. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Q W hagi R W vastu abielu lahutamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev

16. oktoober 2025. a Menetlusosalised Hageja: Kostja: Q W (isikukood xxx, elukoht: xxx ) R

W

(isikukood

xxx, kontaktaadress: xxx ) RESOLUTSIOON

1. Lahutada Q W ja R W abielu, mis on sõlmitud xxx. a Jõhvi notar xxx poolt.

2. Taastada Q W abielueelne perekonnanimi „xxx“.

3. Tagastada Q Wle pool tasutud riigilõivust e. 50 (viiskümmend) eurot (arveldusarvele nr xxx). EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust, sest pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. ASJAOLUD JA MENETLUS KOHTUS

1. Q W (enne abiellumist xxx) ja R W abiellusid xxx. a. 06.08.2025. a esitas Q W kohtusse hagi R W vastu abielu lahutamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt on abielusuhted lõppenud 2025. aasta maikuust, abikaasad elavad eraldi.

3. Kostja kirjalikus vastuses hagile tunnistas hagi ja oli abielu lahutamisega nõus.

4. Kohtuistungil 16.10.2025. a hageja selgitas, et ta soovib abielu kostjast lahutada. Poolte abielusuhted on lõppenud. Hageja soovib tagasi abielueelset perekonnanime „xxx“. Kostja selgitas, et soovib abielu samuti lahutada. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja poolte abielu lahutada.

6. Kohus tuvastas, et poolte abielu on sõlmitud xxx. a Jõhvi notar xxx poolt. Mõlemad abikaasad soovivad abielu lahutada.

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohtul puudub alus arvata, et abikaasad kooselu taastavad, sest selleks puudub poolte tahe. Abielu on abikaasade vabatahtlik liit, mille toimimiseks ja säilitamiseks on vajalik mõlema abikaasa soov ja tahe.

8. Nimeseaduse § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lõige 2 punkt 1 sätestab, et taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

9. Kohus tagastab hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust e. 50 eurot vastavalt TsMS §-le 150 lg 2 p 3, kuna pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. / allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik