Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
2-25-3173/13 KI-generiert

Court dismisses defendant's default defense and orders full claim satisfaction with interest and costs.

Geschäftsnummer 2-25-3173/13
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Teilweise gutgeheissen (Partially Allowed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court granted the plaintiff's default claim against the defendant who failed to respond within the statutory deadline. The plaintiff argued for the principal debt, damages, and interest, while the defendant did not contest the facts due to non-response. The court ruled that non-response constitutes acceptance of the plaintiff's factual claims and ordered the defendant to pay the awarded sum plus legal and representation costs.

Legislator-Regeste

KI-generiert

TsMS § 444 lg 3; TsMS § 445 lg 1: When a defendant fails to respond within the deadline, they are deemed to have accepted the plaintiff's factual claims, and the court must rule on the claim within the scope of those facts and legal justification.

Schlagwörter

KI-generiert
default judgment failure to respond deemed acceptance legal representation costs statutory interest civil procedure law default defense nicht geleisteter Kostenvorschuss

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
TsMS § 444 lg 3
Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse põhjendava osata hagiavalduses märgitud ja
TsMS § 445 lg 1
TsMS § 162 lg 1
Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kostja kanda
TsMS § 174 lg 1
Kohus mõistab menetluskulud välja käibemaksuga, sest hageja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt
TsMS § 174 lg 2
TsMS § 175 lg 1
Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja
TsMS § 177 lg 4
Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks
TsMS § 468 lg 1 p 2
TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
VÕS § 113 lg 1 teises lauses
välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates käesoleva

Zitierte Rechtsprechung

KI-generiert
RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94
RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80
124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).
KI-generiert

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 24. september 2025

Tartu kohtumaja (J. Liivi tn 4, 50409, Tartu, e-post

tartumk.info@kohus.ee)

Tsiviilasja nr

2-25-3173

Tsiviilasi

R.Z-i hagi R.S vastu töövõtulepingust taganemise

tõttu 3650 euro suuruse põhivõla, 495 euro

suuruse kahju ja viiviste saamiseks

Hagi hind

4663 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja R.Z (isikukood XXX, elukoht XXX xxxx, e-

post R.Z), lepinguline esindaja jurist Tanel Riivits (e-

post XXX)

Kostja R.S (isikukood XXX, elukoht XXX , e-post

XXX)

Asja lahendamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R.Z-i 27.02.2025 hagi R.S vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista R.S-ilt R.Z-i kasuks välja 4199 eurot 45 senti, millest 3650 eurot on põhivõlg,

495 eurot kahjuhüvitis kohtueelsete õigusabikulude eest ja 54 eurot 45 senti perioodil

06.02.2025–20.03.2025 sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Mõista R.S-ilt R.Z-i kasuks välja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivis põhivõlalt ja kahjuhüvitiselt (4145 eurot) alates 21.03.2025

kuni põhivõla ja kahjuhüvitise täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud R.S kanda.

5. Mõista R.S-ilt R.Z-i kasuks välja menetluskulud 1155 eurot 20 senti ning VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (1155 eurot 20 senti)

alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale

kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis

hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib

esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Kui

kohus rahuldab kaja, siis ta taastab TsMS § 417 lg 2 kohaselt menetluse vastavalt kaja

ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata

jätmist.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu

määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada

tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud.

Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.Z (hageja) esitas 27.02.2025 hagi R.S (kostja) vastu ja täpsustas seda 20.03.2025, paludes

kostjalt välja mõista põhivõlg 3650 eurot, kahjuhüvitis 495 eurot, perioodil 06.02.2025–

20.03.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 54 eurot 45 senti aj võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt alates 21.03.2025

kuni põhinõude ja kahjuhüvitise tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt tellis hageja 31.07.2024 kostjalt 10 akent ja 2 ust hinnaga 7300 eurot.

Kokkuleppe kohaselt tasus hageja ettemaksu 3650 eurot kostja osundatud pangakontole,

ülejäänud 3650 eurot tuli tasuda pärast tellimuse valmimist. Kostja kohustus hageja tellimuse

täitma ja üle andma 6–8 nädala jooksul, hiljemalt 25.09.2024. Kostja ei täitnud oma

lepingulisi kohustusi tähtaegselt. Hageja pöördus 09.01.2025 kostja poole lepingust

taganemise hoiatusega, nõudes tellimuse tarnimist hiljemalt 14.01.2025 ja hoiatades, et kui

tellimus jääb tarnimata, taganeb hageja lepingust kostja rikkumise tõttu. Kostja ei tarninud

tellimust talle antud tähtajaks ja hageja saatis 31.01.2025 kostjale e-posti aadressile xxxxxx

lepingust taganemise avalduse, nõudes ettemaksu 3650 euro tagastamist ja tekkinud

õigusabikulude 495 euro hüvitamist hiljemalt 05.02.2025. Kostja kinnitas hagejale 07.02.2025

peetud telefonivestluses, et on nimetatud teated kätte saanud ning et vaidlust ei ole selle üle, et

ta on lepingut rikkunud ja soovib asja lahendada. Kostja väitis sama telefonikõne jooksul, et

tellimus on valmis. Hageja leiab, et see ei saa tõsi olla, kuna projekti kohaselt tuleb

tootejoonised enne tootmisse suunamist kooskõlastada arhitekti ja omanikuga (hagejaga) ja

Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti muinsuskaitse osakonnaga. Seda kostja ei teinud. Kostja

lubas nõu pidada oma juristiga ning anda vastus paari päeva jooksul. Pärast nimetatud

telefonivestlust ei ole kostja ühelegi hagejapoolsele meeldetuletusele reageerinud.

Kostja ei ole saadud ettemaksu tagastanud. Hageja nõuab kostjalt ettemaksu 3650 tagastamist.

Hageja kasutas oma õiguste maksma panemiseks õigusabi, mistõttu tekkis tal kulu 495 eurot

(kolm tundi, tunnihind 165 eurot (sh km). Hageja nõuab kostjalt õigusabikulude hüvitamist.

Hageja nõudis kostjalt ettemaksu tagastamist ja õigusabikulude hüvitamist hiljemalt

05.02.2025. Seega nõuab hageja viivist alates 06.02.2025 nii tagastamata ettemaksult kui

hüvitamata õigusabikuludelt, mis on kokku 4145 eurot. Viivis 54 eurot 45 senti on

sissenõutavaks muutunud kuni täpsustatud hagiavalduse esitamiseni. Hageja nõuab lisaks

edasiulatuvat seadusjärgset viivist alates 21.03.2025 kuni põhivõla ja kahjuhüvitise

tasumiseni.

2. Tartu Maakohus võttis 28.03.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja

21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus helistas 08.04.2025 kostjale seoses

menetlusdokumentide kättetoimetamisega telefoninumbril 526 1826. Kostja kinnitas, et tema

e-posti aadressi xxxxxxx. Kohus toimetas kostjale menetlusse võtmise määruse ja

hagimaterjalid kätte 18.04.2025, kui saatis dokumendid kostja avaldatud e-posti aadressile,

TsMS § 3141 lg 2 kohaselt, mis sätestab, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas

kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata

menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või

sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva

möödumisel saajale kätte toimetatuks. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.

3. Hageja esitas kohtule 11.07.2025 menetluskulude nimekirja (dtl 60), milles palub kostjalt

enda kasuks välja mõista menetluskulud 763 eurot 40 senti, mis hõlmab 4,55 tundi

õigusabikulu tunnihinnaga 165 eurot. Hageja kinnitas, et ta on TsMS § 176 lg 5 mõttes

kandnud menetluskulud seoses käesoleva kohtuasjaga. Hageja kinnitas, et hageja ei ole

käibemaksukohustuslane, mistõttu puudub hagejal võimalus käibemaks tagasi saada. Hageja

palus 20.03.2025 täpsustatud hagiavalduses jätta kõik asjas kujunevad menetluskulud (sh

riigilõiv) kostja kanda ning mõista menetluskuludelt välja seadusjärgne viivis.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja

on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse põhjendava osata hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

5. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kostja kanda

ning määrab TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja

põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb

rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 560 eurot. Riigilõiv on

menetluskulu TsMS § 138 lg 2 mõttes, mille tasumise kohustus tuleneb seadusest.

6. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja

põhjendatud osaliselt. Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus menetluskulude

kindlaksmääramisel kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid

menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi.

Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas

esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse

hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki,

keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise

esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-

124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).

7. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu

arvestades on põhjendatud ajakulu neli tundi ning põhjendatud juristi tunnitasu määr 120

eurot. Juristi õigusteenuse keskmine hind on senises kohtupraktikas olnud 100–120 eurot.

Kohus arvestab seejuures, et tegemist ei olnud keeruka vaidlusega, samas ei olnud tegemist

tüüphagiga. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu neli tundi hõlmab hagiavalduse koostamist ja

kohtule esitamist, hagiavalduse puuduste kõrvaldamist, kohtuga peetud kirjavahetust ning

menetluskulude nimekirja koostamist. Koos käibemaksuga on tunnitasu määr 148 eurot 80

senti, seega põhjendatud lepingulise esindaja kulud koku 595 eurot 20 senti (120 + km) × 4.

8. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskulud 1155 eurot 20 senti (riigilõiv 560 eurot + esindajakulu 595 eurot 20 senti).

Kohus mõistab menetluskulud välja käibemaksuga, sest hageja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt

kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.

9. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks

välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates käesoleva

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin