Court dismisses state aid request for legal aid due to applicant's demonstrated ability to represent themselves.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court dismissed the applicant's request for state legal aid and ordered the return of the appeal to the lower court. The applicant sought aid to challenge a non-material damages claim against the Employment Insurance Fund, arguing they were treated unfairly. The court rejected this because the applicant has a history of numerous court filings and has already submitted a formal appeal, proving they can represent themselves without assistance.
Legislator-Regeste
KI-generiertRÕS § 7 lg 1 p 1; RÕS § 7 lg 1 p 6: State legal aid is denied when the applicant is capable of defending their own rights and when no compelling public interest exists for non-material damages claims.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVolltext
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtunik
Einar Vene
Määruse tegemise aeg ja koht
10. september 2025, Tartu
Haldusasja number
3-25-2555
Haldusasi
X.X. riigi õigusabi taotlus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 5. augusti 2025. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.X. riigi õigusabi taotlus
X.X. määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Taotleja / määruskaebuse esitaja – X.X.
RESOLUTSIOON
1. Jätta X.X. riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2. Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 5. augusti 2025. a määruse peale
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul
alates käesoleva määruse kättesaamisest. Ülejäänud osas ei ole määrus vaidlustatav (HKMS §
119 lg 1).
ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
1. X.X. esitas 4. augustil 2025 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja selgitas,
et ta soovib esitada Tartu Halduskohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude Eesti
Töötukassa vastu, kuna teda koheldi ebainimlikult ja alandavalt. Asjas esineb tungiv avalik
huvi, sest Eesti Töötukassa võib töövõimetoetuse maksmisel kohelda teisigi viisil, nagu
koheldi teda.
2. Tartu Halduskohus jättis 5. augusti 2025. a määrusega taotluse riigi õigusabi saamiseks
rahuldamata. Halduskohus oli seisukohal, et taotleja puhul on tegemist isikuga, kes on
võimeline ise enda õigusi kaitsma. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 aga sätestab, et
riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Lisaks tuleb arvestada,
et RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju
hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Praegusel juhul
soovib kaebaja riigi õigusabi selleks, et nõuda Eesti Töötukassalt mittevaralise kahju hüvitist.
Käesolevas asjas ei esine sellist tungivat avalikku huvi, mis õigustaks riigi õigusabi
määramist mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Seega ei ole riigi õigusabi
andmine ka sel põhjusel lubatud.
3. X.X. esitas 6. augustil 2025 Tartu Ringkonnakohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja
selgitas, et vajab riigi õigusabi 5. augusti 2025. a määruse vaidlustamiseks.
4. X.X. esitas 6. augustil 2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 5.
augusti 2025. a määruse peale.
5. Ringkonnakohus leiab, et X.X. riigi õigusabi taotluses märgitut arvestades soovib ta
esindaja määramist määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks Tartu Halduskohtu 5. augusti
2025. a määruse peale.
6. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi
saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse
määramiseks on sätestatud seaduses. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline
isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku
õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle
majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS §
7 lg 1 p 1 aga sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma
õigusi. Kui esinevad RÕS §-s 7 lg 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks,
siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.
Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus
riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetest nähtuvalt on
X.X. aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja
erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi.
Eelnevates kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja
edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on
võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas X.X. taotluse
halduskohtule. Samuti on kaebaja esitanud ringkonnakohtule arusaadava määruskaebuse
halduskohtu 5. augusti 2025. a määruse peale, mille koostamiseks ja esitamiseks kaebaja riigi
õigusabi soovib. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et
kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste
teadmistega isiku abi. Ringkonnakohtule ei nähtu, et asjas esineks tungiv avalik huvi.
Eelnevat arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata X.X.le riigi õigusabi korras
esindajat. Seega jätab ringkonnakohus X.X. riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)