Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
2-25-11842/4 KI-generiert

Court grants default judgment against non-responding father for child support based on plaintiff's facts.

Geschäftsnummer 2-25-11842/4
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Gutgeheissen (Allowed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court granted the plaintiff's default claim for child support because the defendant failed to respond to the summons within the statutory deadline. The plaintiff alleged the defendant lives abroad, does not provide financial support, and rarely interacts with the child. Since the defendant did not appear or submit a defense, the court accepted the plaintiff's factual assertions as true and ruled in their favor.

Legislator-Regeste

KI-generiert

TsMS § 407 lg 1; TsMS § 444 lg 3: When a defendant fails to respond to a claim within the court-ordered time limit, the plaintiff's factual allegations are deemed accepted, and the court may grant the claim based solely on their legal justification.

Schlagwörter

KI-generiert
default judgment child support failure to respond deemed acceptance civil procedure law notwendige Verwendung Erreichen des Schwellenwerts übersetzter Preis

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
TsMS § 407 lg 1
TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
TsMS § 444 lg 3
Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 alusel tagaseljaotsuse põhjendava osata.
TsMS § 173 lg 1
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
TsMS § 162 lg 1
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1
TsMS § 174 lg 2
TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
TsMS § 468 lg 1 p 2
Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
TsMS § 386 lg 4
TsMS § 386 lg 4 alusel tühistab kohus 22.
TsMS § 164 lg 1
Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).
RLS § 22 lg 1 p 2
perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4
perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste
lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse) § 17 lg 3 esimene lause

Zitierte Rechtsprechung

KI-generiert
RKTKm 17.12.2014, 3-2-1-129-14
lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
KI-generiert

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Jaanika Kõrgmaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. september 2025, Narva kohtumaja

Kohtuasja number

2-25-11842

Kohtuasi

Y.X-i hagi M.Y vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2715,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Y.X (ik XXX; elukoht: XXX)

Hageja seaduslik

esindaja:

C.U (ik XXX; elukoht: XXX)

Kostja:

M.Y (ik XXX; elukoht: XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Y.X-i hagi M.Y vastu elatise nõudes tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Y.X-ina Y.X-i kasuks alates 23. juulist 2025 kuni Y.X-i täisealiseks

saamiseni, s.o 08.06.2026, igakuine elatis 301,74 eurot (282,31 euro (baassumma)+ 59

euro 43 senti (kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)- 40 euro (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

3. Elatis tuleb maksta igakuiselt 15. kuupäevaks. Elatis tuleb kanda C.U

arvelduskontole nr xxx.

4. PKS § 100 lg 4 kohaselt tuleb M.Y-l väljamõistetud elatis tasuda iga kalendrikuu

eest ette.

5. Kohtuotsuse täitmisena tuleb arvestada M.Y poolt menetluse ajal tehtud võimalikke

elatise makseid ja riigi poolt Viru Maakohtu tsiviilasjas nr 2-25-11842 22. augusti

2025 hagi tagamise määruse alusel makstud elatisabi.

6. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

7. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 22.08.2025 määrusega

kohaldatud hagi tagamine.

8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).

9. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr

EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank).

Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada

andmed riigilõivu tasumise kohta.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Y.X (hageja) esitas 23. juulil 2025 Viru Maakohtule hagi M.Y (kostja) vastu elatise nõudes

koos hagi tagamise avaldusega. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab C.U hageja seadusliku

esindajana lapse nimel kostjalt igakuise elatise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamise

päevast kuni lapse täisealiseks saamiseni. Nimelt nõutakse välja igakuist elatist 301,74 euro

(282,31 euro (baassumma)+ 59 euro 43 senti (kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)- 40 euro

(50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1 aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hagi tagamise korras

palub hageja reguleerida kohtumenetluse ajaks esialgset ülalpidamiskohustuse täitmist ning

kohustada kostjat tasuma hagejale igakuist elatist 200 eurot hagi tagamise taotluse esitamisest

kuni tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni. Hagiavalduse kohaselt hageja seadusliku esindaja

ja kostja kooselust sündis ühine laps (hageja). Käesolevaks ajaks on hageja seadusliku

esindaja ja kostja abielu lahutatud. Hageja elab koos emaga ajutiselt teises linnas ja isa ei

osuta lapsele ülalpidamist. Samuti lapse isa ei suhtle lapsega 6-7 päeva kuus ning ei osale

lapse ülalpidamises.

Kohus võttis 24. juuli määrusega hageja 23. juuli 2025 hagi menetlusse. Kohus kohustas

kostjat esitama 14 kalendripäeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest kohtule kirjaliku

vastuse hagile ja hagi tagamise taotlusele. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 2.

augustil 2025 kättetoimetamisportaali kaudu. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse

esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule

hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 16. augustiks 2025 ei esitanud ega taotlenud tähtaja

pikendamist.

Viru Maakohtu 22. augusti 2025 määrusega rahuldas kohus Y.X-i hagi tagamise taotluse.

M.Y kohustati maksma tsiviilasja nr 2-25-11842 menetluse ajal Y.X-ile ülalpidamiseks

elatist summas 200,00 eurot kuus alates 15. septembrist 2025 kuni tsiviilasjas tehtava

kohtulahendi jõustumiseni. Elatis tuli kanda C.U pangakontole nr XXX, igakuiselt hiljemalt

15. kuupäevaks. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Selgituseks märkida „elatis

lastele“.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte

toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel

juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult

hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse

korral õiguslikult põhjendatud.

Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 alusel tagaseljaotsuse põhjendava osata. Kui kostja esitab kaja ja

kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust põhjendava osaga kaja

lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg

1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest.

Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Tulevikus menetluskulude üle

vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

TsMS § 386 lg 4 alusel tühistab kohus 22. augusti 2025 kohtumäärusega rakendatud hagi

tagamise abinõu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanika Kõrgmaa

kohtunik