Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
2-23-13937/6 KI-generiert

Court dismisses claim for co-ownership rights due to missing state fees and deceased defendant status.

Geschäftsnummer 2-23-13937/6
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Abgewiesen (Dismissed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court dismissed the plaintiff's claims regarding co-ownership rights, title transfer, and will substitution against a deceased individual and a company. The plaintiff failed to pay required state fees and did not submit proper requests for will substitution after the court explained the necessary steps. Consequently, the court ruled that the procedural defects could not be corrected and the claim was inadmissible.

Legislator-Regeste

KI-generiert

TsMS § 423 lg 2 p 2; TsMS § 423 lg 1 p 11; TsMS § 3401 lg ja 2: A court may dismiss a claim without examination if the plaintiff fails to pay state fees or if the claim cannot achieve the desired result due to procedural defects.

Schlagwörter

KI-generiert
civil procedure claim dismissal state fees co-ownership rights procedural defects will substitution deceased defendant Kostendeckungsprinzip

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
TsMS § 423 lg 2 p 2
TsMS § 423 lg 1 p 11
TsMS § 423 lg 1 p 11 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu määratud ajaks ei ole tasutud riigilõivu esitatud nõude eest.
TsMS § 3401 lg ja 2
TsMS § 3401 lg ja 2 sätestavad, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse
TsMS § 173 lg 1
TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
TsMS § 168 lg 2
TsMS § 426 lg 1
TsMS § 426 lg 1 sätestab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
KI-generiert

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

2-23-13937 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 13.08.2025, Tartu kohtumaja 2-23-13937 Tsiviilasi W.V hagi C.G ja Eramaa OÜ vastu ostueesõiguse

kasutamise,

omandiõiguse üleandmise

kohustuse

tuvastamise

ja tahteavalduse asendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: W.V (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Pilv Kostja I: C.G (isikukood 35302286517, surma aeg 24.12.2020) Kostja II: Eramaa OÜ (registrikood 12602017, endine nimi OÜ Relsiit Haldus) Kostja II seaduslik esindaja: juhatuse liige Q.X Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata W.V hagi C.G ja Eramaa OÜ vastu ostueesõiguse kasutamise, omandiõiguse üleandmise kohustuse tuvastamise ja tahteavalduse asendamise nõudes.

2. Jätta menetluskulud W.V kanda.

3. Toimetada määrus kätte hagejale ja saata teadmiseks kostjale II. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib hageja esitada määrusekaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. W.V (hageja) esitas 02.10.2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse C.G (kostja I) ja Eramaa OÜ (kostja II, endine nimi OÜ Relsiit Haldus) vastu ostueesõiguse kasutamise, omandiõiguse üleandmise kohustuse tuvastamise ja tahteavalduse asendamise nõudes. Hageja palub nõuda kostjalt välja kinnistu, asukohaga XXX, notariaalse müügilepingu koopia ostueesõiguse teostamiseks. Samuti palub hageja tuvastada C.G ja Eramaa OÜ kohustused anda nõusolekud eeltoodud kinnisasja seniste omanikukannete kustutamiseks ning W.V kaasomanikuna sisse kandmiseks selliselt, et W.V-le kuulub 2/3 kaasomandist.

2-23-13937 Hagiavalduse kohaselt on hageja kinnisasja, registriosa numbriga 713441, asukohaga Võru maakonnas XXX, 1/3 suuruse mõttelise osa omanik. Samuti kuulus 1/3 suurune mõtteline osa kinnisasjast kostjale I. Eeldatavalt pidid kostja I ja kostja II sõlmima 2023. aasta aprillis notariaalse müügija asjaõiguslepingu kinnisasja 1/3 mõttelise osa müümiseks. Hageja esindaja pöördus 25.09.2023 kostja II poole ja küsis, kas teisi kaasomanikke teavitati müügitehingu toimumisest. Kostja II vastas, et teavitati telefoni sõnumiga tehingu toimumisest. Hageja on olukorras, kus tal puudub käesoleva ajani teave tehingu tingimuste kohta ja tal pole olnud võimalik teha notariaalset avaldust kaasomanikuna ostueesõiguse teostamiseks. Et hageja saaks oma ostueesõigust teostada, tuleb kostjatel esitada hagejale lepingu ärakiri kohtumenetluses.

2. Asi jagati kohtuniku Mari Schihalejev-Parresti menetlusse. Kohus võttis hagiavalduse 01.11.2023 menetlusse ning kohustas kostjaid hagiavaldusele kirjalikult vastama.

3. Kostja II esitas 15.11.2023 vastuse hagiavaldusele, milles vaidleb hagile vastu. Kostja II vastuse kohaselt omandas kostja II 1/3 suuruse mõttelise osa kinnisasjast C.G-lt 21.03.2023 sõlmitud müügija asjaõiguslepinguga. Kostjale II ei ole teada, kas C.G teatas hagejale kostjaga II sõlmitud müügilepingust ja selle sisust. Juhul kui müüja teatas hagejale kostjaga II sõlmitud müügilepingust ja selle sisust, on hageja nõue alusetu. Kui hageja on kaasomaniku ostueesõigust nõuetekohaselt teostanud, loetakse hageja ja C.G vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel kui C.G leppis kokku kostjaga II. Seega on hagejal õigus nõuda C.G-lt kinnisasja omandi üleandmist tingimusel, et hageja on täitnud kohustuse tasuda müüjale kinnisasja müügihind 12 000 eurot. Kuna kostja II on selle tasunud C.G-le, on hagejal kohustus see summa kostjale II hüvitada. Enne, kui hageja ei ole seda summat kostjale II tasunud, ei ole kostja II kohustatud andma nõusolekut kinnisasja 1/3 suuruse mõttelise osa hagejale üleandmiseks.

4. Tsiviilasi jagati 20.05.2025 ümber kohtuniku Kristiina Kase menetlusse. Kohus jättis 21.05.2025 määrusega hageja hagi käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama kohtumääruses osundatud puudused. Puuduste kõrvaldamiseks oli hageja kohustatud täpsustama nõuet kostja I kui surnud isiku vastu ning esitama taotluse kostja I asendamiseks, täpsustama hagi aluseks olevaid asjaolusid, st kellega kostja II kinnisasja müügija asjaõiguslepingu sõlmis ning kas müüja teavitas hagejat lepingute sõlmimisest, esitama nõuetekohased tahteavalduste asendamise nõuded, esitama hagiavalduse tervikteksti ning tasuma tahteavalduse asendamise nõuetelt riigilõivu.

5. Hageja esitas kohtule 26.06.2025 vastuse, milles märgib, et hageja esindajale ei olnud teada asjaolu, et kostja I on surnud ning hageja palub kaasata tsiviilasja menetlusse kostjana C.G. Hageja märgib veel, et viimane ei ole teavitanud hagejat müügilepingu sõlmimisest. KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 423 lg 1 p 11 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu määratud ajaks ei ole tasutud riigilõivu esitatud nõude eest. TsMS § 3401 lg ja 2 sätestavad, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse

2-23-13937 kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus leiab, et esitatud kujul hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Kohus kontrollis rahvastikuregistrist, et kostja I ehk C.G on surnud 24.12.2020, st nii enne hagiavalduse esitamist kui ka viidatud kinnisasja registriosa numbriga 713441 müügija asjaõiguslepingute sõlmimist. Kohus kontrollis kinnistusraamatust, et Sille C.G on kinnisasja registriosa numbriga 713441 1/3 kaasomandi osa omanikuna kantud kinnistusraamatusse alates 18.02.2021. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul võimalik, et viidatud lepingud sõlmis kostja I. Hageja ei ole esitanud taotlust kostja I asendamiseks, konkreetset nõuet C.G vastu, samuti ei ole hageja täpsustanud nõude aluseks olevaid asjaolusid ning esitanud hagiavalduse uut tervikteksti. Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole sõlmitud kostja I ja kostja II vahel müügilepingut nagu see on välja toodud hagiavalduses, ei ole hagejal võimalik ka selle lepingu osas teostada ostueesõigust. Kohus on selgitanud hagejale, milliseid tahteavalduse asendamise nõuded tuleb esitada pärast ostueesõiguse kehtivat teostamist. Hageja ei ole vastavalt välja toodud juhistele nõuetekohaseid tahteavalduste asendamise nõudeid esitanud, samuti ei ole hageja tasunud tahteavalduste asendamise nõudelt riigilõivu. Kohus määras hagejale tähtaja eelviidatud puuduste kõrvaldamiseks, kuid hageja hagis esinevaid puuduseid ei kõrvaldanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata.

7. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS §

168 lg-le 2 kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kostjatel ei ole teada menetluskulude tekkimist. Seega ei määra kohus kindlaks hageja hüvitatavate menetluskulude suurust.

8. TsMS § 426 lg 1 sätestab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik