Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
2-24-136221/13 KI-generiert

Court dismisses appeal for failure to prove consumer loan terms and duty of care under Estonian Civil Procedure Code.

Geschäftsnummer 2-24-136221/13
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Abgewiesen (Dismissed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The Court of Appeal dismissed B2 Impact OÜ's appeal against the District Court's decision to reject the plaintiff's claim for debt recovery. The District Court found the plaintiff failed to prove the loan agreement's formation date, content, or compliance with the principle of responsible lending. Consequently, the Court of Appeal agreed that the lower court correctly applied substantive and procedural law without error.

Legislator-Regeste

KI-generiert

Civil Procedure Code § 637(21); Civil Procedure Code § 162(1); Civil Procedure Code § 232(1)-(2). The court held that an appeal must be rejected if the first-instance court did not clearly misapply substantive law or violate procedural norms to a degree affecting the decision, and that the burden of proof regarding loan terms and responsible lending lies with the creditor.

Schlagwörter

KI-generiert
consumer loan dispute duty of care principle evidence burden allocation responsible lending standard appeal dismissal criteria civil procedure code debt recovery claim Ergebnislose Ausschreibung

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
Civil Procedure Code § 637(21)
Civil Procedure Code § 162(1)
Civil Procedure Code § 232(1)-(2)
Civil Procedure Code § 124(1)
Civil Procedure Code § 133
Civil Procedure Code § 137(1)
Civil Procedure Code § 150(1)(2) and (4)
Civil Procedure Code § 168(1)
Civil Procedure Code § 639(1)
Civil Procedure Code § 638(4) and (10)

Zitierte Rechtsprechung

KI-generiert
Riigikohtu tsiviilkolleegium 21.02.2024, 2-22-100795
Riigikohtu tsiviilkolleegium 10.04.2019, 2-17-13363
KI-generiert

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

05.08.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-136221

Kohtuasi

B2 Impact OÜ hagi C.U vastu võla saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.03.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

B2 Impact OÜ 27.03.2025 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Pille Martin

Kostja C.U (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast B2 Impact OÜ apellatsioonkaebust Harju

Maakohtu 12.03.2025 otsuse peale.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud B2 Impact OÜ

kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 08.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse C.U-lt (kostja) 1399,78 euro saamiseks. Kohtul ei õnnestunud makseettepanekut

kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu andis kohus nõude üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 19.11.2024 hagiavalduse,

paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust nr 5713057471 tulenev põhivõlgnevus

1000 eurot, intress 117,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 185,63 eurot,

sissenõudmiskulu 35 eurot, viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras põhinõudelt (1000 eurot) alates 20.11.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja hagi osas seisukohta ei esitanud.

3. Harju Maakohus jättis 12.03.2025 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda

ja jättis hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitise välja mõistmata.

Määruse põhjendustes leidis maakohus kokkuvõtlikult, et krediidiandja ja kostja vahel oli

lepinguline suhe, kuid hageja ei ole tõendanud tarbijakrediidilepingu nr 5713057471

sõlmimise aega ega sisu, hageja ei ole esile toonud ega tõendanud vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist, hageja ei määranud uuesti tagasimakseid, mistõttu ei saanud kohus

tuvastada, kas uuesti määratud tagasimaksete ja ümberarvestuse korral oleks kostja olnud

ülesütlemiseteate saamise ajal võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse uue tagasimaksega.

Hageja on ise väitnud, et nõue tuleneb lepingust, mistõttu ei rahuldanud maakohus hageja

nõudeid ka alusetu rikastumise sätete alusel. Ning isegi alusetu rikastumise sätete alusel ei

saaks hageja nõudeid rahuldada, sest hageja enda väidete kohaselt on kostja põhivõla ulatuses

raha krediidiandjale juba tasunud.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada, alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks, alternatiivselt rahuldada hagi osaliselt. Hageja palub menetluskulud jätta

kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole leping tühine, vorminõude rikkumist ei ole olnud. Hageja

on tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hagi ei oleks saanud jätta

tervikuna rahuldamata, kuna kostja on tagasimakseid teinud väiksemas summas, kui on

tegelikult tema kasutusse võetud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1

menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist

kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada

kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt

arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka

seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid

menetluskulusid.

6. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole,

menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja

põhivõlg 1000 eurot, intress 117,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 185,63 eurot,

sissenõudmiskulu 35 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt

(1000 eurot) alates 20.11.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni. Seega ei ületa hageja nõuded

ülal märgitud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

7. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

8. Maakohus ei ole otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks.

9. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et

määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi

alusel ja põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse

tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud

menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused

materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite

hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus

sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise

kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11;

10.04.2019, 2-17-13363, p 15).

10. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega

1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja

mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui

maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse

norme. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on

neile piisavalt põhjalikult vastanud. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda

ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele.

11. Olukorras, kus hagi jäi rahuldamata, jättis maakohus menetluskulud põhjendatult TsMS §

162 lg 1 alusel hageja kanda. Hageja ei väida apellatsioonkaebuses, et vaatamata hagi

rahuldamata jätmisele oleks menetluskulud tulnud jaotada teisiti.

12. Eelnevast tulenevalt keeldub ringkonnakohus hageja esitatud apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel.

13. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja,

s.o hageja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei

edastatud kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida

vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt

kindlaks määrata.

14. Kuigi hageja ei ole tasunud tervikuna apellatsioonkaebuse esitamisel seaduses sätestatud

riigilõivu 280 eurot (TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 137 lg 1, riigilõivuseaduse § 59 lg-d 1 ja 15

ning lisa 1), siis ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutulustel kaebuse puuduseid

kõrvaldada. Hagejal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus

nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt

tasutud riigilõiv 215 eurot. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arvelduskontole tuleb

lõiv tagastada.

15. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)