Administrative court dismisses appeal for release from criminal punishment as it lacks jurisdiction.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe administrative court dismissed the defendant's appeal requesting release from future criminal punishment and deportation. The defendant argued that the police authority could deport him, but the court found that release from criminal punishment falls under the Criminal Procedure Act, not administrative law. Furthermore, the court determined that the defendant had no legal dispute regarding his right to reside in Estonia, as his detention provided a statutory basis for his stay. Consequently, the court ruled that the matter was outside its jurisdiction and returned the appeal.
Legislator-Regeste
KI-generiertHKMS § 4 lg 1; HKMS § 121 lg 1 p 1: The administrative court lacks jurisdiction to decide on release from criminal punishment under the Criminal Procedure Act or to make deportation decisions, reserving such powers for the court of first instance and the police authority respectively.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertZitierte Rechtsprechung
KI-generiertVolltext
TARTU HALDUSKOHUS
J õ h v i k o h t u m a j a
KOHTUM Ä ÄR US
Kohtuasja number
3-25-2278
Määruse kuupäev
29. juuli 2025
Kohtunik
Ene Andresen
Kohtuasi
X kaebus edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks ja
Eestist väljasaatmiseks
RESOLUTSIOON
1. Tagastada X kaebus.
2. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)
§ 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1. Viru Vangla kinnipeetav X esitas 7. juulil 2025 Tartu Halduskohtule avalduse, milles palub
end kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 4241 lg 1 alusel vabastada edasisest karistuse
kandmisest. Avalduse kohaselt öeldi talle Politsei- ja Piirivalveametist (PPA), et halduskohus
saab ta Eestist välja saata, kui ta teeb KrMS § 4241 lg 1 alusel päringu.
Avaldus jõudis Tartu Halduskohtusse 10. juulil 2025 ning registreeriti kaebusena (haldusasi nr
3-25-2278).
2. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb
alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus
tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu
pädevuses.
3-25-2278
HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste
lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
X kaebusest nähtub tema soov, et kohus vabastaks ta KrMS § 4241 lg 1 alusel
edasisest karistuse kandmisest või saadaks ta Eestist välja.
Nagu Tartu Halduskohus X-ile haldusasjas nr 3-24-2850 tehtud 21. oktoobri 2024. a määruse
punktis 7 selgitas, ei kuulu kriminaalasjas tehtud kohtulahendi täitmisega seotud küsimuste
lahendamine halduskohtu pädevusse. KrMS § 4241 lg 1 kohaselt lahendab süüdimõistetu
edasisest karistuse kandmisest vabastamise taotluse maakohus.
Halduskohtu pädevuses ei ole ka isikute Eestist väljasaatmise otsuse tegemine. Halduskohus
saab lahendada isiku kaebuse alusel õiguslikku vaidlust, mis on tekkinud täidesaatva riigivõimu
teostamise käigus. Näiteks saab isik esitada halduskohtule kaebuse, kui PPA on teinud talle
lahkumisettekirjutuse. Halduskohus ei tee ise lahkumisettekirjutust, vaid kontrollib kaebuse
alusel, kas PPA tegi lahkumisettekirjutuse õiguspäraselt. X kaebusest ei nähtu, et tal oleks
tekkinud PPA-ga Eestis viibimise õiguse üle õiguslik vaidlus.
3. Eeltoodust tulenevalt ei ole X kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses. Seepärast
tagastab halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras
pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu
menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
Kohus selgitab täiendavalt, et väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 7 lg 1 kohaselt
tehakse lahkumisettekirjutus välismaalasele, kes viibib Eestis ebaseaduslikult. Eestis
kinnipidamisasutuses viibival kinnipeetaval on Eestis viibimiseks seaduslik alus olemas
(välismaalaste seaduse § 43 lg 1 p 5 ja § 43 lg 3).
4. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §
179 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
Ene Andresen