Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
5-25-11/3 KI-generiert

Constitutional court dismisses observer's appeal regarding election system software selection as no observer rights violated.

Geschäftsnummer 5-25-11/3
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Abgewiesen (Dismissed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The Constitutional Court of Estonia dismissed Märt Põder's appeal against the Election Commission's decision to select operating systems for the 2025 local elections. Põder, acting as an election observer, argued that the chosen technical solution violated election principles and hindered his ability to verify the process. The court ruled that observers lack a general right to demand compliance with election laws and that the disputed decision concerned technical specifications rather than observer-specific conditions.

Legislator-Regeste

KI-generiert

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 37 lg 1; Riigikohtu praktika: vaatlejal puudub üldine õigus nõuda valimistoimingute seaduslikkust, kui otsus puudutab tehnilisi määramisi mitte vaatlemise tingimusi.

Schlagwörter

KI-generiert
election observer rights technical system selection operating system specification election verification access constitutional review procedure local elections 2025 election commission decision elektronische Verwaltung

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 37 lg 1
Riigikogu valimise seaduse § 483 lg 5
Riigikogu valimise seaduse § 194 lg 1
kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 542 lg 11

Zitierte Rechtsprechung

KI-generiert
RKPJKo 11.04.2025, 5-25-3/5
Vaatlejal on õigus esitada kaebus üksnes selliste toimingute ja otsuste peale, mis on seotud tema kui vaatleja õigustega – eelkõige vaatlemisele seatud tingimuste või takistuste osas (viimati RKPJKo 11.04.2025, 5-25-3/5, p 15).
RKPJKo 02.07.2024, 5-24-18/2
Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt puudub vaatlejal üldine õigus nõuda, et valimistoimingud vastaksid seadusele (vt nt RKPJKo 02.07.2024, 5-24-18/2, p 7).
KI-generiert

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 5-25-11 Määruse kuupäev

27. juuni 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Heili Sepp Kohtuasi Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 12. juuni 2025. a otsuse nr 33 peale Menetlusosalised Kaebaja Märt Põder Vabariigi Valimiskomisjon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS MÄÄRAB

Jätta Märt Põdra kaebus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Vabariigi Valimiskomisjoni otsus

1. Vabariigi Valimiskomisjon (VVK) võttis 12. juunil 2025. a vastu otsuse nr 33 „Operatsioonisüsteemide määramine valijarakendusele ja hääle kontrollrakendusele kohaliku omavalitsuse volikogu 2025. aasta valimistel“ (RT III, 17.06.2025, 2). Nimetatud otsuse tegi VVK Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 483 lg 5 alusel ja sellega lahendati küsimus, millistele operatsioonisüsteemidele 2025. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel valijarakendus ning hääle kontrollimise rakendus luuakse.

Kaebus

2. Märt Põder esitas 16. juunil 2025 Riigikohtule kaebuse, milles palub tunnistada VVK otsus nr 33 õigusvastaseks. Samuti palub kaebaja hinnata RKVS § 482 lg 4 p 4, § 484 lg 2, § 486 lg 11, § 487, § 488 lg 9 ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 542 lg 11 ja teiste audiitori rolli puudutavate sätete põhiseaduspärasust.

3. Kaebuse kohaselt peab vaatlejatel olema võimalik veenduda valimiste läbiviimise ja tulemuste kindlakstegemise korrektsuses. Kaebaja õigusi on rikutud, kuna vaidlustatud otsusega kinnitatud e-hääletamise tehniline lahendus ei võimalda tal vaatlejana eelnimetatud rolli täita.

5-25-11

2(3)

4. E-hääletamise süsteem peab vastama salajasuse ja tervikluse põhimõtetele ning olema läbivalt kontrollitav. Praegune e-hääletamise süsteem eeltoodule ei vasta. Seda kinnitavad ka OSCE/ODHIR-i 2019. ja 2023. aasta raportid ning Teaduste Akadeemia küberturvalisuse komisjoni 2024. aasta tööaruanne. Seega kinnitas VVK vaidlustatud otsusega eelolevateks valimisteks sellise e-hääletamise lahenduse, mis nendele põhimõtetele ei vasta.

5. Audiitoritel lasub suur vastutus e-hääletamisega seotud riskide maandamisel. Praktika on aga näidanud, et audiitoritel ei ole piisavalt teadmisi, et avastada lubamatuid valimiste korraldaja või kolmandate isikute sekkumisi e-hääletamise läbiviimisel.

Vastus kaebusele

6. VVK vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kaebaja pole tõendanud subjektiivsete õiguste rikkumist. E-hääletamise on ette näinud seadusandja. Operatsioonisüsteemide määramine on seejuures tehniline otsustus selle hääletamisviisi tagamiseks.

7. Väited arvuti operatsioonisüsteemidele loodud valijarakenduse auditeeritavuse kohta ei ole asjakohased. Igaühel on võimalik valimised.ee veebilehel avaldatavate kontrollsummade abil veenduda valijarakenduse autentsuses ja tervikluses. Valijarakendus vastab RKVS-is sätestatud e-hääletamise nõuetele. Vaatlemisõigus on tagatud RKVS § 194 lõikega 1.

8. Kaebuses puuduvad viited, argumendid või tõendid selle kohta, et vaidlustatud otsusega määratud operatsioonisüsteemid oleks mingil moel sobimatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 37 lõikest 1 tulenevalt võib isik, kes leiab, et valimiskomisjoni otsusega on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse selle otsuse tühistamiseks. Vaatlejal on õigus esitada kaebus üksnes selliste toimingute ja otsuste peale, mis on seotud tema kui vaatleja õigustega – eelkõige vaatlemisele seatud tingimuste või takistuste osas (viimati RKPJKo 11.04.2025, 5-25-3/5, p 15).

10. Kaebaja tugineb kaebuses vaatlejaõiguse rikkumisele, mis seisnevat selles, et VVK otsusega nr 33 kinnitati 2025. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiseks e-hääletamise süsteem, mis ei ole kooskõlas valimispõhimõtetega ega pole läbivalt kontrollitav. Kaebaja hinnangul pärsib osutatu tema võimalust täita valimistel vaatleja rolli.

11. Kolleegium leiab, et praegune kaebus tuleb jätta läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt puudub vaatlejal üldine õigus nõuda, et valimistoimingud vastaksid seadusele (vt nt RKPJKo 02.07.2024, 5-24-18/2, p 7). Kaebaja vaatlejaõiguse rikkumist puudutavad väited on seotud e-hääletamise süsteemi väidetavate puudujääkidega.

12. Kaebaja vaidlustab VVK otsust, millega lahendati küsimus, millistele operatsioonisüsteemidele e-hääletamise valijarakendus ning hääle kontrollrakendus eelolevateks valimisteks luuakse. Kaebaja ei ole näidanud, kuidas otsuses nr 33 välja valitud operatsioonisüsteemid toovad kaasa e-hääletamise süsteemi mittevastavuse valimispõhimõtetele või mõjutavad süsteemi läbivat kontrollitavust ja seeläbi tema vaatlejaõigust. Kaebaja väited on suunatud võimalike rakenduste puudustele, kuid VVK otsus puudutas üksnes operatsioonisüsteeme, millele rakendused luuakse, mitte nõudeid valijaega

5-25-11

3(3) kontrollrakendusele. Tehnilised nõuded elektroonilise hääletamise korraldamise üldpõhimõtete tagamiseks on kindlaks määratud hoopis VVK otsusega nr 95 (RT III, 13.02.2024, 7).

13. Kolleegium nõustub VVK-ga selles, et kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ei ole põhjendatud. Osutatud valimisseaduste sätetel puudub seos otsuses nr 33 toodud arvuti ning mobiilseadmete operatsioonisüsteemidega. Seetõttu pole need normid praeguses asjas asjassepuutuvad.

14. Eeltoodud põhjustel jätab kolleegium M. Põdra kaebuse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)