Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
2-24-13691/37 KI-generiert

Divorce granted where spouses lived separately for two years and failed to reconcile during mediation.

Geschäftsnummer 2-24-13691/37
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Gutgeheissen (Allowed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court granted the plaintiff's divorce petition against the defendant, ruling that their marital relationship had irretrievably broken down. Although the defendant initially sought a six-month pause to attempt reconciliation, the parties failed to resume cohabitation or communication during the court-ordered mediation period. The court applied the statutory presumption of relationship breakdown based on two years of separate living and the lack of any renewed shared life.

Legislator-Regeste

KI-generiert

Perekonnaseaduse § 67 lg 1 ja § 67 lg 2: Abielu on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et kooselu ei taasta; abielusuhted on lõppenud, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Schlagwörter

KI-generiert
divorce dissolution irretrievable breakdown separate living marital relationship reconciliation period statutory presumption family law Befriedigung der Forderung

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
Perekonnaseaduse § 63
Perekonnaseaduse § 65
Perekonnaseaduse § 67 lg 1
Perekonnaseaduse § 67 lg 2
Perekonnaseaduse § 67 lg 3
TsMS § 173 lg 1
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
TsMS § 164 lg 1
Vastavalt TsMS § 164 lg 1
TsMS § 630 lg 2
Kohtuotsuse peale ei ole õigus kaevata (alus: TsMS § 630 lg 2).
KI-generiert

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-13691

Tsiviilasi

Hagihind

X hagi Y vastu abielu lahutamise nõudes

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Hageja: X, isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-posti aadress:

xxx

Kostja: Y, isikukood: XXX, elukoht: xxx; e-posti aadress:

xxx

Lepinguline esindaja: Monica Meristo-Dmitrijev, e-posti

aadress: xxx

10.06.2025 kohtuistungil

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada X, isikukood: XXX ja Y, isikukood: XXX abielu, mis on sõlmitud

xx.xx.xxxx Tallinnas.

3. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisest.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

5. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale ei ole õigus kaevata (alus: TsMS § 630 lg 2).

Asjaolud ja menetluse käik

1. Hageja X esitas Viru Maakohtule hagi Y vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduses

toodult on abielulised suhted lõppenud kaks aastat tagasi, põhjuseks üksteise mittemõistmine.

Kostja ei ole abielu lahutamisega nõus. Hageja soovib lahutada poolte vahelise abielu, mis on

sõlmitud xx.xx.xxxx Tallinnas.

2. Kostja vastuses hagile palub menetluse peatamist 6-ks kuuks kuna soovib hagejaga leppida,

taastada abielu ja perekond. Kuni 05.08.2024 elas hageja nende ühises kodus ja nende

omavaheline suhe oli lähedane ja hea.

3. Kohus kuulas pooled 30.10.2024 kohtuistungil ära ning Viru Maakohtu 08.11.2024 määrusega

anti pooltele leppimisaeg 3 (kolm) kuud alates määruse tegemisest ning peatati tsiviilasja

menetlus kuni 08.02.2025. Menetlus uuendati 10.02.2025 määrusega ja tsiviilasjas määrati

kohtuistung 11.03.2025, mis lükati seonduvalt kostja haigestumisega edasi ning uueks istungi

ajaks määratui 10.06.2025.

4. Tsiviilasjas 10.06.2025 toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et mitte midagi ei ole selle aja

jooksul toimunud, kõik on nii, nagu enne, me ei ole kohtunud. Ta ei ole käinud minu juures, ei ole

rääkinud, me ei ole kohtunud. Endiselt töötame koos WWWs, kostja töötab kokana. Ma ei ole

oma endises elukohas käinud. Me käime koos tööl, kuid me ei kohtu, kostja käib seal harva, oli

haiguslehel. Olen seisukohal, et soovin lahutust, ei ole oma meelt muutnud, ei taha selles abielus

olla.

Kostja kohtuistungil ei osalenud, kuid tema seisukohad avaldas tema lepinguline esindaja, kes

selgitas, et ega kostja ei saa kedagi vägisi enda küljes hoida, tal tuleb paraku lahutusega nõustuda.

Seda, et nad üldse kohtunud ei ole, see ei vasta tõele. Kui hageja ja kostja omavahel kohtuvad, siis

hageja lööb kohe silmad maha, kui toob tütart koju, siis laseb tänava otsas maha ja on selge, et

hageja tunneb ennast milleski süüdi, aga kostja ei vaidle lahutusele vastu. Minu andmetel ei

tulnud teraapiast midagi välja, sest kostja oli väga tihti haiguselehel, ta kukkus ja lõpuks lõi

käega, et kedagi ikka vägisi enda küljes kinni hoida ei saa. Lapsed on suured.

Pooled loobusid kohtuotse vaidlustamisest.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud pooled teistkordselt ära, on seisukohal, et

hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse

abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2). PKS § 63 kohaselt lõpeb

abielu, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 kohaselt abielu võib lahutada

kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui

abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui

perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu

lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel

abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2

kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud

juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik.

7. Tuvastatud on ja mille üle ei ole pooltel ka vaidlust, et poolte abielu sõlmiti xx.xx.xxxx. Kohus

andis pooltele võimaluse leppimiseks ja abielu säilitamiseks. Hagiavaldusest ja poolte selgitustest

tulenevalt on poolte abielusuhted lõppenud. Leppimisaja jooksul pooled suhteid ei taastanud.

Hageja soovib abielu lahutamist. Seega, poolte seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on

lõppenud. Kohus on seisukohal, et on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on

pöördumatult lõppenud. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui üks abikaasadest

ei soovi abielu jätkata ja seda ei toimunud ka kohtu poolt antud leppimisaja jooksul.

Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole

võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et ühel abikaasal

puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida abielu jätkama.

Eeltoodust tulenevalt, tuleb lahutada X, isikukood: XXX ja Y, isikukood: XXX abielu, mis on

sõlmitud xx.xx.xxxx Tallinnas.

Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1

kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Selle sätte alusel jätab kohus

kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.

9. TsMS § 630 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud.

Pooled on kohtuistungil avaldanud, et ei soovi otsust vaidlustada, st nad on apellatsioonkaebuse

esitamise õigusest loobunud, mistõttu ei ole käesolev kohtuotsus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik