Administrative court dismisses claim for non-material damages against judge for misclassifying civil claim as administrative.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe administrative court dismissed A.Y.'s claim for non-material damages against Judge Anu Uritam for misclassifying a civil claim as an administrative one. The plaintiff argued this error caused moral distress and prevented access to legal aid due to lack of legal education. The court ruled that no criminal offense was proven and that the plaintiff's remedy was to file a separate civil claim or appeal the original decision.
Legislator-Regeste
KI-generiertRiigivastutuse seaduse § 15 lg 1; HKMS § 4 lg 1: A court cannot award damages for procedural errors unless a criminal offense is proven, and administrative courts lack jurisdiction to review the legality of other courts' decisions.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVerwandte Entscheide
KI-generiertVolltext
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Reelika Lind
Määruse tegemise aeg ja koht
27. mai 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-1567
Haldusasi
A.Y kaebus Harju Maakohtu kohtunikult mittevaralise
kahju hüvitise väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada A.Y kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §
204 lg 1).
Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1. A.Y (kaebaja) esitas 18.03.2025 Harju Maakohtule mittevaralise kahju hüvitamise
nõude. Maakohus tekitas kaebajale kahju sellega, et kaebaja oli sunnitud otsima seadusi Riigi
Teatajas, mis oli kurnav ja psüühiliselt raske, sest kaebajal ei ole juriidilist haridust.
Maakohus ei kontrollinud trahvi määramise aluseks olnud seaduse jõustumist.
2. Harju Maakohus registreeris kahju hüvitamise nõude hagina Eesti Vabariigi vastu Harju
Maakohtu kaudu kahju hüvitamise nõudes (tsiviilasi nr 2-25-4219). Tsiviilasja menetlenud
maakohtu kohtunik Anu Uritam keeldus 25.03.2025 määrusega kaebaja hagi menetlusse
võtmast ja tagastas selle kaebajale, sest tegemist on haldusasjaga, mida maakohus ei ole pädev
lahendama.
3. Kaebaja esitas 27.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harju Maakohtu kohtunik
Anu Uritamilt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kaebajale jäeti määrus teatavaks
tegemata. Ta sai sellest teada maakohtu kantselei poole pöördudes. Kohtunik rikkus kaebaja
õigusi ja tekitas talle moraalset kahju, kui nimetas kaebaja kahju hüvitamise nõude ümber
hagiks Eesti Vabariigi vastu.
3-25-1567
KOHTU PÕHJENDUSED
4. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,
kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
Riigivastutuse seaduse § 15 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus,
sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on
kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.
5. Praegusel juhul ei ole halduskohtule teadaolevalt tsiviilasja nr 2-25-4219 menetlenud
kohtunik Anu Uritam pannud toime kuritegu ja tema suhtes ei ole jõustunud kohtuotsust kuri-
teo toimepanemise kohta. Ka kaebaja ei ole sellele viidanud. Seetõttu puudub kaebajal õigus
nõuda kohtumenetluse käigus väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist.
6. Halduskohtu pädevuses ei ole kontrollida teiste kohtute lahendite või menetluste õigus-
pärasust (HKMS § 4 lg 1). Selleks on menetlusosalisele ette nähtud edasikaebamise võimalus.
Kui kaebaja ei nõustunud maakohtu määrusega, oli tal võimalik esitada selle peale määrus-
kaebus ringkonnakohtule. Seda on määruse edasikaebamiskorras ka selgitatud. Kaebaja ei ole
edasikaebamise võimalust kasutanud. Määrus on jõustunud.
7. Pealegi ei ole kaebaja õigusi kuidagi rikutud. Kaebaja kahju hüvitamise nõude
käsitlemine hagina ei võtnud kaebajalt võimalust juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et kohus
on kaebaja avaldust ekslikult tõlgendanud ja tal ei olnud kavatsust esitada hagi. Seda saab
kaebaja ka praegu teha või esitada maakohtule uue kahju hüvitamise nõude.
8. Kohtute infosüsteemi andmetel tehti maakohtu 25.03.2025 määrus kaebajale avaliku
e-toimiku kaudu nähtavaks samal päeval ja kaebajale tuli selle kohta e-posti aadressile teade.
Elektroonilise kättetoimetamise võimaluse näeb ette tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3111
lg 1. Seega oli kaebajal alates 25.03.2025 võimalik internetis e-toimiku kaudu maakohtu
määrusega tutvuda. Kaebaja ei toonud oma 18.03.2025 avalduses välja, et ta soovib kohtu-
lahendit kindlasti paberkandjal, seetõttu oli elektrooniline kättetoimetamine lubatav ja
põhjendatud.
9. Seega on kaebus ka ilmselgelt perspektiivitu.
10. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.
Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
/allkirjastatud digitaalselt/
2(2)