Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
2-25-8107/3 KI-generiert

Divorce suit dismissed because both Ukrainian spouses live in different countries, making the case belong to Ukrainian courts under the treaty.

Geschäftsnummer 2-25-8107/3
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Abgewiesen (Dismissed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court refused to accept the divorce petition filed by O.U. against T.U., ruling that jurisdiction lies with Ukrainian courts. Both parties are Ukrainian citizens, but they reside in different countries, with one in Estonia and the other in Ukraine. Consequently, the court determined that under the relevant international treaty, the competent authority is the state where the spouses' citizenship belongs, not where the plaintiff currently lives.

Legislator-Regeste

KI-generiert

Õigusabilepingu art 27 lg 1 ja 2; When both spouses are citizens of a third country but reside in different states, the competent court is determined by their citizenship rather than the plaintiff's residence.

Schlagwörter

KI-generiert
divorce jurisdiction international treaty citizenship rule cross-border marriage court competence civil procedure code treaty priority

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
TsMS § 371 lg 1 p 2
TsMS § 371 lg 1 p 2 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele
TsMS § 75 lg 1
TsMS § 75 lg 1 alusel kohus kontrollib, kas esitatud avaldus allub kohtule, kuhu avaldus
TsMS § 75 lg 2
TsMS § 75 lg 2 sätestab, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse
Õigusabilepingu art 27 lg 1
Õigusabilepingu art 27 lg 2
TsMS § 168 lg 1
TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust
TsMS § 150 lg 1 p 2
avaldust ei võeta menetlusse (TsMS § 150 lg 1 p 2).
TsMS § 150 lg 4
Riigilõivu tagastamiseks tuleb kohtule esitada kirjalik taotlus (TsMS § 150 lg 4).
TsMS § 372 lg 6
et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).
Art. 27 lg-te

Zitierte Rechtsprechung

KI-generiert
RKTKm 21.03.2018, 2-16-19080

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Määruse tegemise aeg ja koht

27. mai 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-8107

Tsiviilasi

O.U. hagi T.U. vastu abielu lahutamiseks

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised

Hageja: O.U. (isikukood XXX; elukoht XXX)

Kostja: T.U. (sünniaeg xxxxxxxxxx; elukoht XXX ,

xxxxxxxxxxxxxxxx, XXX , Ukraina)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast O.U. hagi T.U. vastu abielu lahutamiseks.

2. Tagastada hagiavaldus O.U.-le .

3. Jätta menetluskulud

O.U.

kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

4. Toimetada kohtumäärus kätte O.U.-le .

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. O.U. (hageja) esitas 26.05.2025 Tartu Maakohtule hagi T.U. vastu abielu lahutamise

nõudes. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted neli aastat tagasi, kui hageja kolis

Eestisse elama ja kostja jäi elama Ukrainasse.

2. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel.

3. TsMS § 75 lg 1 alusel kohus kontrollib, kas esitatud avaldus allub kohtule, kuhu avaldus

esitati. TsMS § 371 lg 1 p 2 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele

kohtule. TsMS § 75 lg 2 sätestab, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse

kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu

rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Seejuures omavad välislepingud, mille Eesti

on sõlminud mitte Euroopa Liidu liikmesriikidega (nt Ukrainaga) enne Euroopa Liiduga

liitumist, prioriteeti riigisisese õiguse ning Euroopa Liidu õigusaktide ees (RKTKm

21.03.2018, 2-16-19080, p 8).

4. Kuna nii hageja kui kostja on rahvastikuregistri andmetel Ukraina kodanikud, tuleb

kohtualluvust hinnata Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-

ning kriminaalasjades (õigusabileping) alusel. Õigusabilepingu art 27 lg-te 1 ja 2 kohaselt

kohaldatakse abielu lahutamise asjades selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle

lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui

abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole

asutused. Kui abielu lahutamise avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole,

teine aga teise lepingupoole kodanik ja kui üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole

territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma

riigi seadusandlust.

5. Hageja on oma elukohaks märkinud XXX ja kostja elukoht on hagiavalduse järgi aadressil

XXX ,xxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX , Ukraina.

Eesti kohus saaks õigusabilepingu artikli 27 lg 1 teise lause järgi menetleda abielu lahutamise

hagi üksnes juhul, kui mõlemad Ukraina kodanikest abikaasad elaksid hagi esitamise ajal

Eesti territooriumil. Kuna praegusel juhul on mõlemad abikaasad Ukraina kodanikud, kuid

üks neist elab Eestis ja teine Ukrainas, on kohtualluvuse hindamisel määrav poolte

kodakondsus. Kuna pooled on Ukraina kodanikud, on abieluasja pädev lahendama Ukraina

kohus. Eesti kohtu alluvust ei saa õigusabilepingu järgi tuletada üksnes sellest, et hageja elab

Eestis. Hagejal on võimalik pöörduda abielu lahutamise nõudega Ukraina pädevasse kohtusse.

6. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust

menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

7. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 100 eurot. Tasutud riigilõiv tagastatakse, kui

avaldust ei võeta menetlusse (TsMS § 150 lg 1 p 2). Hagejal on õigus taotleda riigilõivu

tagastamist. Riigilõivu tagastamiseks tuleb kohtule esitada kirjalik taotlus (TsMS § 150 lg 4).

Taotlusesse tuleb märkida kellele ja millisele arvelduskontole tagastatav riigilõiv kanda.

Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõppemisest, millal

riigilõivu tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

8. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse,

et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik