Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
3-25-1355/4 KI-generiert

Court denies state legal aid for non-material damages claim where plaintiff is deemed capable of self-representation.

Geschäftsnummer 3-25-1355/4
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Abgewiesen (Dismissed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The Administrative Court of Tallinn rejected the applicant's request for state legal aid to represent them in a non-material damages claim against a prison. Although the applicant alleged five years of isolation and numerous disciplinary actions, the court found them capable of self-representation based on their prior litigation experience. Consequently, the court ruled that the absence of legal aid was justified because the applicant could manage the proceedings without assistance.

Legislator-Regeste

KI-generiert

Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1; § 7 lg 1 p 6: State legal aid is denied when the applicant is capable of protecting their own rights or when the claim involves non-material damages without compelling public interest.

Schlagwörter

KI-generiert
state legal aid non-material damages self-representation administrative court prison liability

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
Riigi õigusabi seaduse § 6 lg 1
Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1
Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 6
Halduskohtumenetluse seaduse § 2 lg 4
Halduskohtumenetluse seaduse § 2 lg 5

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

19.05.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1355

Haldusasi

X riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – X

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Jätta X riigi õigusabi taotlus halduskohtumenetluses esindamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK

1. X (taotleja) esitas 21.04.2025 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja

toob taotluses välja, et Tallinna Vangla on hoidnud taotlejat viis aastat isolatsioonis (lukustatud

kambris) ning valvurid on taotleja suhtes teinud ajavahemikul 2022 – 2025. aastal kokku 32

ettekannet ja viinud läbi distsiplinaarmenetlusi. Taotleja soovib esitada kohtule kaebuse talle

tekitatud 50 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks või mittevaralise kahju

hüvitamiseks kohtu õiglasel äranägemisel. Taotluse kohaselt on Tallinna Vangla taotlejat viis

aastat isolatsioonis hoidmisega olnud õigusrikkumises, luues keskkonna enesevigastusteks,

tervise halvenemiseks ning moraalse ja hingelise kahju tekkimiseks. Seeläbi on vangla

taotlejale tekitanud moraalseid, hingelisi ja materiaalseid kahjustusi. Taotleja märgib, et vangla

on oma tegevusega kohelnud taotlejat ebaseaduslikult ja alandanud tema väärikust täiendavate

julgeolekuabinõude üleliigse kohaldamisega. Taotlejal puuduvad rahalised vahendid ja

juriidiline haridus enda kaitsmiseks.

2. Harju Maakohus edastas 06.05.2025 kirjaga taotleja avalduse Tallinna Halduskohtule.

Harju Maakohus selgitas, et kuigi taotlus on esitatud kriminaalasjas, nähtub taotluse sisust

kokkuvõtvalt, et riigi õigusabi talleväidetavalt Tallinna Vangla poolt tekitatud moraalse kahju

hüvitamiseks riigivastutuse seadusealusel. Kuna Harju Maakohtu pädevuses ei ole avalik-

õigusliku nõuete menetlemine, tuleb taotlus riigi õigusabi seaduse § 10 lg 1 ja 7 alusel edastada

viivitamatult Tallinna Halduskohtule.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus saab taotlusest aru selliselt, et taotleja soovib esitada mittevaralise kahju hüvitamise

nõude seonduvalt vangla tegevusega aastatel 2020–2025.

4. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes

oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku

õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik

seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg-s 1 on

sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti ei anta riigi õigusabi, kui

seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine

tungivat avalikku huvi. Kohus selgitab, et kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi

õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist

ei mõjuta.

5. Kohus leiab, et taotleja on halduskohtumenetluses võimeline ise oma õigusi kaitsma.

Tulenevalt halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest ei ole esmatähtis, et taotlejal

oleksid õigusalased teadmised. Arvestades taotleja märkimisväärset kogemust

halduskohtumenetluses (sh mittevaralist kahju puudutavate kaebuste esitamisel), on kohus

veendunud, et kaebaja suudab esitada üldjoontes nõuetelevastavaid menetlusdokumente.

Kohtule esitatavates avaldustes ei pea viitama õigusnormidele ega asjakohasele

kohtupraktikale. On piisav, kui taotleja toob välja asja lahendamiseks vajalikud faktilised

asjaolud, sealjuures saab taotleja kirjeldada kaebuse aluseks olevaid asjaolusid lihtsalt ja oma

sõnadega kaebuse vormis. Kohus tagab halduskohtumenetluses omal algatusel asja

lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või

tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele (HKMS § 2 lg 4). Kohus tõlgendab

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg

5 sätestab, et kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide

kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning

avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Seega peab kohus olema

halduskohtumenetluses aktiivsem ja tagama, et menetlusosalise õigused ei jääks kaitseta

üksnes sellepärast, et tal puudub advokaadist esindaja.

6. Kuivõrd taotleja eesmärgiks on saada riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamisega

seotud kohtuvaidluses, jääb taotlus täiendavalt ka RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel rahuldamata.

Tegemist ei ole sellise mittevaralise kahju nõudega, milles võiks esineda tungivat avalikku

huvi.

7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus riigi õigusabi taotlus halduskohtumenetluses

esindamiseks rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

2(2)