Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
2-25-2945/2 KI-generiert

Civil court dismisses claim for damages from police actions as it falls under criminal procedure law.

Geschäftsnummer 2-25-2945/2
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Abgewiesen (Dismissed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court refused to accept a civil lawsuit filed by an individual against the Southern Regional Prosecutor for damages resulting from police actions and compulsory psychiatric treatment. The plaintiff argued that the prosecutor caused financial and non-financial harm during criminal proceedings, but the court determined that such claims are exclusively regulated by the Act on Compensation for Damages in Criminal Proceedings. Consequently, the court held that the civil court lacks jurisdiction because the legal framework for compensation in criminal cases does not permit separate civil litigation.

Legislator-Regeste

KI-generiert

TsMS § 1; TsMS § 371 lg 1 p 1, lg 2 p 2: A civil court lacks jurisdiction over claims for damages arising from criminal proceedings when the specific compensation regime under the Act on Compensation for Damages in Criminal Proceedings precludes separate civil litigation.

Schlagwörter

KI-generiert
civil court jurisdiction criminal proceedings damages compensation act procedural inadmissibility lack of legal interest Widerspruchsverfahren bei Pfändung Zivilklage betrügerische Begründung des Versicherungsanspruches

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
TsMS § 1
TsMS § 1 kohaselt tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei
TsMS § 371 lg 1 p 1
Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 1 ja lg 2
TsMS § 371 lg 2 p 2
TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole
TsMS § 168 lg 1
TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
SKHS § 14
SKHS § 15
SKHS § 18
SKHS § 21
KI-generiert

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

27. märts 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-2945

Tsiviilasi

T.I hagi Lõuna Ringkonnaprokuratuur vastu

kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja T.I , isikukood XXX;

Kostja Lõuna Ringkonnaprokuratuur.

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast tsiviilasja nr 2-25-2945.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. T.I (hageja) esitas 23. veebruaril 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja toob esile, et

Politsei- ja Piirivalveamet tabas ta joobeseisundis sõiduki juhtimisel ja konfiskeeris

sõiduki xxxxxxxx, mida hageja hiljem tagasi ei saanudki, kuna sõiduk oli

registreeritud kolmanda isiku nimele. Hageja suhtes algatati kriminaalmenetlus ja

kohaldati psühhiaatrilist sundravi. Hageja hinnangul oli sundravi kohaldamine

õigusvastane ja ta nõuab sellega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus

hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

4. TsMS § 1 kohaselt tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.

5. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada.

6. Kohus leiab, et tsiviilkohus ei ole pädev asja lahendama, kuna tegemist ei ole

eraõigussuhtest tuleneva asjaga. Hageja leiab, et prokuratuur on tekitanud talle

varalist kahju sõiduki arestimisega kriminaalmenetluse käigus ning mittevaralist

kahju sundravi taotlemise ja määramisega. Nagu hageja isegi esile toob, reguleerib

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korda süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise seadus (SKHS), mille §-des 14-22 täpsustavad menetlejale kahju

hüvitamise taotluse esitamise korda. Juhul kui hageja etteheited seonduvad

prokuratuuri tegevusega süüteomenetluse läbiviimisel, tuleb tal esmalt pöörduda

taotlusega prokuratuuri poole (SKHS §-d 14 ja 15). Kui hageja hinnangul on talle

tekitatud kahju kriminaalasja kohtumenetluse kestel, tuleb vastav taotlus esitada

samas menetluses maakohtule arvestades seaduses ettenähtud tähtaegu (SKHS §-d 18

ja 21). SKHS ei näe ette võimalust nõuda süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamist eraldi hagiga tsiviilkohtumenetluses, seega ei ole hagiga esitatud kujul

hageja eesmärki võimalik saavutada.

7. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 1 ja lg 2

p 2 alusel. Kuna kohus ei võta hagi menetlusse, ei lahenda kohus sisuliselt ka

menetlusabi taotlust ega riigi õigusabi taotlust. Hageja riigi õigusabi taotluse Euroopa

Inimõiguste Kohtusse pöördumisega seoses on kohus lahendanud tsiviilasjas

nr 2-25-2337.

8. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja ei ole

menetluses osalenud, ei ole tal hüvitatavaid menetluskulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik