Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
3-25-763/2 KI-generiert

Administrative court dismisses abstract constitutional challenge to prison support rules as beyond its jurisdiction.

Geschäftsnummer 3-25-763/2
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Abgewiesen (Dismissed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The administrative court dismissed the plaintiff's request to declare the statutory provision denying support to prisoners unconstitutional. The plaintiff argued that withholding support violates constitutional rights, while the court noted that such abstract norm challenges fall outside administrative court jurisdiction. Consequently, the court ruled that only the Supreme Court has the authority to conduct abstract constitutional control under the relevant procedural law.

Legislator-Regeste

KI-generiert

HKMS § 4 lg 1; PSJKS § 2 p 1: Administrative courts lack jurisdiction to declare legal norms unconstitutional in abstract form; such requests must be directed to the Supreme Court under the specific constitutional control procedure.

Schlagwörter

KI-generiert
abstract constitutional control administrative court jurisdiction prisoner support rights Supreme Court procedure norm invalidation request

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
HKMS § 4 lg 1
HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses
HKMS § 121 lg 1 p 1
kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 1 ette olukorra, kus vaidluse
HKMS § 158 lg 4
akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (HKMS § 158 lg 4), ent konkreetse normi
PSJKS § 2 p 1
PSJKS § 4 lg 2
õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu (PSJKS § 4 lg 2).

Zitierte Rechtsprechung

KI-generiert
Riigikohtu 3. märtsi 2011. a otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-15-10
Riigikohtu halduskolleegiumi 25. oktoobri 2017. a määrus nr 3-17-749

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-763

Määruse kuupäev

26. märts 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

X kaebus sätte põhiseadusvastaseks tunnistamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada X kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 25. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus

põhiseadusvastaseks tunnistada Eesti Vabariigi poolt kehtestatud säte, millega ei maksta toetust

isikule, kes viibib kinnipidamisasutuses. Kaebaja hinnangul on põhiseadusvastane, et kui isik viibib

kinnipidamisasutuses, et siis ei maksta talle toetusi. Eesti vanglates pole kinnipeetavad riigi

ülalpidamisel ning vangistuses viibimisel on kinnipeetavatel ka kulutused, mida Eesti Vabariik ei

kanna. Vanglates maksti töövõimetustoetust kuni 30. juuni 2016 ja siis lõpetati toetuse maksmine

ära, mis ei ole õiguspärane. Kaebaja leiab, et vanglas viibivatel puudega isikutele tuleb tagada

töövõimetoetus ning sotsiaaltoetus, et nad saaksid oma vajadused ära rahuldatud.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 järgi kontrollib kaebuse saanud

alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe

kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 1 ette olukorra, kus vaidluse

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses

avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust

menetluskorda.

3. Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt ei vaidlusta kaebaja praegusel juhul ühegi konkreetse

haldusorgani tegevust, vaid kaebaja eesmärk on esitada üksnes taotlus tunnistada

põhiseadusvastaseks säte, millega ei maksta toetust isikule, kes viibib kinnipidamisasutuses.

4. Kohus selgitab, et halduskohus peab küll vaidlust lahendades hindama kohaldatavate normide

põhiseaduspärasust ning võib jätta asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova

akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (HKMS § 158 lg 4), ent konkreetse normi

põhiseadusvastaseks tunnistamist on võimalik nõuda üksnes „oma kohtuasja läbivaatamisel“, s.t

selgelt piiritletud kaebuse lahendamise raames (vt ka Riigikohtu 3. märtsi 2011. a otsus

põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-15-10, p 13 jj).

5. Halduskohtul ei ole pädevust hinnata õigusnormide põhiseaduspärasust abstraktse normikontrolli

vormis. Ka Riigikohus on märkinud, et halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud

kaebusi, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord (HKMS § 4 lg 1, põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS) § 2 p 1; vt Riigikohtu halduskolleegiumi 25. oktoobri

2017. a määrus nr 3-17-749, p 9). Selline menetluskord on reguleeritud PSJKS-s. Vastavalt PSJKS

§ 2 p-le 1 lahendab PSJKS alusel taotlusi kontrollida õigustloova akti või selle andmata jätmise

vastavust põhiseadusele Riigikohus. Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President,

õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu (PSJKS § 4 lg 2).

6. Eeltoodust tulenevalt ei ole asja lahendamine halduskohtu pädevuses ning kaebus tuleb HKMS §

121 lg 1 p 1 alusel tagastada.

7. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning

kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)