Court confirms settlement agreement for child support and terminates civil proceedings between parents.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court confirmed a settlement agreement between the parties and terminated the civil proceedings. The plaintiff requested child support based on statutory minimums, while both parties submitted a compromise to settle the matter. The court validated the agreement as compliant with the law and public interest, ruling that the parties bear their own litigation costs.
Legislator-Regeste
KI-generiertTsMS § 428 lg 1 p 4; TsMS § 430 lg 1, 3: A court may confirm a compromise and terminate proceedings if the agreement is not contrary to good morals, law, or public interest and is capable of fulfillment.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVerwandte Entscheide
KI-generiertVolltext
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Maarja-Liis Lall
Kohtujurist
Anna-Mariel Kink
Määruse tegemise aeg ja koht
19.03.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-3028
Tsiviilasi
A Hi hagiavaldus K Hi vastu elatise saamise nõudes
Menetlusosalised (pooled) ja
nende esindajad
Hageja: A H (isikukood xxx), seaduslik esindaja E H ja
lepinguline esindaja A Ž
Kostja: K H (isikukood xxx)
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada hageja, A H (isikukood xxx) ja kostja, K H (isikukood xxx) vahel sõlmitud
kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1. Kostja kohustub tasuma hagejale igakuist elatist alates 24.02.2025 kuni hageja
täisealiseks saamiseni (s.o xxx) vastavalt 1. aprillil muutuvale miinimummäärale
igakuiselt 287,72 eurot (s.o 272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm
protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%
lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025),
lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt
perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste
seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse
suuruse muutumisele järgnevast kuust.
1.2. Elatis kuulub tasumisele iga kuu hiljemalt 5. kuupäevaks E H arvelduskontole
nr xxx.
2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.
3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna
Ringkonnakohtule ühe päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
2-25-3028
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja
ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1. Hageja esitas 24.04.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse
kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista elatise vastavalt iga aasta 1. aprillil muutuvale
miinimummäärale kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt 287,72 eurot (s.o 272,76
eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest
brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest
korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest
vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste
seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse
muutumisele järgnevast kuust.
2. Pooled esitasid 19.03.2025 kohtule poolte vahel
digitaalselt allkirjastatud
kompromisslepingu, milles paluvad kohtul kompromiss kinnitada ning tsiviilasja menetluse
lõpetada.
KOHTU PÕHJENDUSED
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse
otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt
TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni
lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab
asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
4. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus
heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole
võimalik täita.
Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete
ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole
alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Pooled on kinnitanud
teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest
poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada ning ei
ole vajadust eraldi selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.
5. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 3
kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei
ole kokku leppinud teisiti. Praegusel juhul on pooled kokku leppinud, et menetluskulud
jäävad poolte endi kanda.
6. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega
hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on
kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud määruskaebuse esitamise õiguse ühe päevani.
Maarja-Liis Lall
Kohtunik
2 (3)
2-25-3028
(allkirjastatud digitaalselt)
3 (3)