Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
2-23-11565/9 KI-generiert

Court dismisses debt claim and plaintiff's request to add assignee as party due to lack of consent.

Geschäftsnummer 2-23-11565/9
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Abgewiesen (Dismissed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court dismissed the plaintiff's debt claim and rejected the request to add the debt assignee as a party to the proceedings. Although the plaintiff attempted to introduce the assignee without the defendant's consent, the court ruled that such a party cannot be added ex officio. Consequently, the claim was rejected because the plaintiff had lost the right to enforce the debt, and procedural costs were assigned to the plaintiff.

Legislator-Regeste

KI-generiert

Civil Procedure Code § 210; § 213: A third party with a legal interest may be added to proceedings only upon application by the party or the third party, not by the court's own initiative, and the transfer of a claim does not automatically alter the procedural standing without consent.

Schlagwörter

KI-generiert
civil procedure third party addition claim assignment procedural standing dismissal of claim procedural costs legal interest Kraftloserklärung von Wertpapieren

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
Civil Procedure Code § 210
Civil Procedure Code § 213
Civil Procedure Code § 215
Civil Procedure Code § 216
Civil Procedure Code § 423
Civil Procedure Code § 173
Civil Procedure Code § 174
Civil Procedure Code § 168
KI-generiert

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-11565

Tsiviilasi

Intrum Debt Finance Ag hagi V P vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Intrum Debt Finance Ag (registrikood CH-

100.023.266)

Hageja lepinguline esindaja: C M (e-post xxx)

Kostja: Kostja: V P (isikukood xxx; elukoht xxx)

RESOLUTSIOON:

1. Jätta rahuldamata hageja Intrum Debt Finance Ag 23.11.2023 taotlus lugeda

tsiviilasjas hagejaks AS Julianus Portfolio.

2. Jätta Intrum Debt Finance Ag hagi V P vastu võla nõudes läbi vaatamata.

3. Jätta menetluskulud Intrum Debt Finance Ag kanda, kuid jätta menetluskulude

suurus kindlaksmääramata menetluskulude puudumise tõttu.

4. Toimetada määrus kostjale kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on Intrum Debt Finance Ag hagi V P vastu võla nõudes.

29.11.2023 esitas hageja kohtule taotluse lugeda tsiviilasjas hagejaks AS Julianus Portfolio.

Taotluse kohaselt on Intrum Debt Finance AG nõuete loovutamise lepinguga loovutanud

13.08.2023 antud nõude koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega AS-ile

Julianus Portfolio (registrikood 10036074 ja endise ärinimega Aktsiaselts Intrum Estonia).

Teated nõude loovutamisest on kostjale saadetud 19.09.2023 kostja poolt lepingu sõlmimisel

antud aadressile. Seega on hagejaks AS Julianus Portfolio.

16.01.2024 kirjaga küsis kohus kostja seisukohta AS Julianus Portfolio menetlusse astumise osas

Intrum Debt Finance Ag asemel. Kostja seisukohta AS Julianus Portfolio menetlusse astumise

osas kohtule ei esitanud.

24.01.2024 selgitas hageja, et Julianus Portfolio AS (ühendatav ühing, registrikood 10036074)

ühines Julianus Inkasso OÜ-ga (ühendav ühing, registrikood 10686553) 23.10.2023 sõlmitud

ühinemislepingu alusel, mille tulemusena Julianus Inkasso OÜ ühendas endaga Julianus

Portfolio AS. Ühinemisotsused on vastu võetud 24.11.2023 ning 09.01.2024 on AS Julianus

Portfolio (reg. nr. 10036074) äriregistrist kustutatud. Seega on õigusjärglane Julianus Inkasso

OÜ.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 210 lg 1 järgi hagi esitamine ja menetlemine ei

puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. TsMS § 210

lg 2 järgi vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude

loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust ning lg 3

esimese lause järgi võib õigusjärglane käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastaspoole

ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel.

Kostja ei ole andnud nõusolekut AS-i Julianus Portfolio (kelle õigusjärglaseks on Julianus

Inkasso OÜ) menetlusse astumiseks Intrum Debt Finance Ag asemel. Kohus ei saa kostja

nõusolekut eeldada üksnes sellest, et kostja ei ole hagile ega taotlusele vastust esitanud. Kohtu

hinnangul peaks TsMS § 210 lg-s 3 sätestatud nõusolek olema siiski selgelt väljendatud.

Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud TsMS § 210 lg-s 3 nimetatud nõuded, mistõttu jätab kohus

rahuldamata hageja Intrum Debt Finance Ag taotluse lugeda tsiviilasjas hagejaks AS Julianus

Portfolio (kelle õigusjärglaseks on Julianus Inkasso OÜ).

Kohus selgitab, et kui vastaspool või õiguseellane ei anna menetluse õigusjärglase poolt

ülevõtmiseks vajalikku nõusolekut, võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna

kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. Nimelt võimaldab TsMS § 213 kaasata isikut, kes

ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et

vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, menetlusse hageja või kostja poolel. Iseseisva nõudeta

kolmanda isiku võib käesoleva seadustiku §-s 216 sätestatud alusel ja korras menetlusse kaasata

ka poole taotlusel. TsMS § 215 lg 1 järgi esitab iseseisva nõudeta kolmas isik menetlusse

astumiseks avalduse asja menetlevale kohtule. TsMS § 216 lg 1 järgi pool, kes kohtuvaidluse

lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu

rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel

on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni eelmenetluse

lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni esitada asja

menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Taotlust astuda kolmanda

isikuna hageja poolel menetlusse ei ole AS Julianus Portfolio ega hageja esitanud. Kohus ei saa

enda algatusel AS-i Julianus Portfolio (kelle õigusjärglane on Julianus Inkasso OÜ) kaasata

menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel, seda saaks kohus teha üksnes kolmanda isiku või

poole taotlusel.

TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS §

210 lg 4 kohaselt kui eseme võõrandab hageja ja asjas tehtav otsus ei kehtiks käesoleva

seadustiku § 460 kohaselt õigusjärglase suhtes, võib kostja hagejale esitada vastuväite, et hageja

on nõudeõiguse kaotanud. Käesoleval juhul ei ole kostja menetluses ühtegi vastuväidet esitanud.

Samas leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb hagi jätta läbivaatamata, kuivõrd hageja on

nõudeõiguse kaotanud. Hagi rahuldamine on välistatud, kuna kohus ei saa kohtuotsust teha

selliselt, et see oleks materiaalõiguse järgi õigustatud isikule siduv.

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS §

168 lg 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus

lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Seega tuleb

menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks

menetluskulusid tekkinud. Seetõttu kohus jätab küll menetluskulud hageja kanda, kuid hagejalt

välja mõistetavaid menetluskulusid kostjal tekkinud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik