Administrative court dismisses complaint for lack of standing as Interior Ministry lacks criminal investigation powers.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe Tallinn Administrative Court dismissed the plaintiff's complaint against the Ministry of the Interior, ordering its return. The plaintiff sought to compel the Ministry to conduct an oversight procedure regarding alleged tampering with video evidence in a criminal case. The court ruled that the Ministry lacks the legal authority to intervene in criminal proceedings or oversee police evidence collection, which falls exclusively under the jurisdiction of the prosecution and judicial bodies. Consequently, the plaintiff had no standing to demand such administrative action.
Legislator-Regeste
KI-generiertRiigivastutuse seaduse § 6 lg 1; HKMS § 121 lg 2 p 1: An administrative body lacks the authority to intervene in criminal proceedings or oversee evidence collection, meaning an individual has no standing to compel such action from the Interior Ministry.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVerwandte Entscheide
KI-generiertVolltext
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Reelika Lind
Määruse tegemise aeg ja koht
11. märts 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-501
Haldusasi
X kaebus Siseministeeriumi kohustamiseks viima Politsei-
ja Piirivalveameti osas läbi järelevalvemenetlus
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada X kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §
204 lg 1).
Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1. X (kaebaja) esitas 07.01.2025 Siseministeeriumile taotluse Politsei- ja Piirivalveameti
osas järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Kaebaja selgituste kohaselt on politseiametnikud
tema suhtes toimuvas kriminaalasjas teinud serverist videosalvestise väljavõtte, mille
kuupäeva ja kellaaega on muudetud. Tegemist on kuriteoga ehk tõendi kunstliku loomisega
karistusseadustiku § 316 tähenduses, et süüstada kaebajat kriminaalmenetluses. Prokuratuur ei
ole videoväljavõtet kontrollinud.
2. Siseministeerium vastas 07.02.2025 kaebajale, et ministeerium ei ole uurimisasutus,
samuti ei ole ta pädev kaebaja esitatud asjaolusid uurima ega andma neile hinnangut. Kui
tegemist on kuriteoga, on kaebajal vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195
alusel õigus esitada prokuratuurile või uurimisasutusele kuriteoteade.
3. Kaebaja
esitas 18.02.2025 Harju Maakohtule
kaebuse, milles nõudis, et
Siseministeerium viiks läbi järelevalve toimingu vastavalt seadusele.
4. Harju Maakohus edastas kaebuse 27.02.2025 Tallinna Halduskohtule.
5. Tallinna Halduskohus küsis 28.02.2025 kohtunõudega Siseministeeriumilt kaebaja
kaebust ja sellele esitatud 07.02.2025 vastust.
6. Siseministeerium edastas nõutud dokumendid halduskohtule 05.03.2025.
3-25-501
KOHTU PÕHJENDUSED
7. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,
kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu
sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu
sooritama ja see puudutab isiku õigusi.
8. Kohtu hinnangul puudub kaebajal kaebeõigus nõuda Siseministeeriumi kohustamist
politseiametniku üle järelevalvet teostama. Kaebaja selgitas, et tegemist on kriminaal-
menetluses kogutud tõendiga. Kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse peab tagama
prokuratuur (KrMS § 30 lg 1), kellel on õigus kontrollida, kas tõendid on ehtsad ja kogutud
õiguspäraselt. Kohtumenetluses oleva kriminaalmenetluse õiguspärasust kontrollib esimeses
kohtuastmes maakohus, teises astmes ringkonnakohus ja kolmandas astmes Riigikohus
(KrMS §-d 18-20). Siseministeeriumil on pädevus teha Politsei- ja Piirivalveameti üle
teenistuslikku järelevalvet (Vabariigi Valitsuse seaduse § 41 lg 1, siseministri 17.07.2014
määrus nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“ § 3 lg 1). Teenistusliku järelevalve
tegemise õigus ei anna õigust sekkuda kriminaalmenetlusse, sest selles osas on seadusega
sätestatud teistsugune pädevus. Siseministeerium ei ole kriminaalmenetluse menetleja KrMS
§ 16 lg 1 tähenduses ega uurimisasutus KrMS § 31 lg 1 tähenduses, seepärast ei ole tal
pädevust kriminaalmenetlusse sekkuda, selles tehtud toimingute õiguspärasust kontrollida,
kriminaalmenetlust läbiviivate politseiametniku tegevust hinnata ega neile selles osas mingeid
korraldusi anda, sest uurimisasutus on kriminaalmenetluses iseseisev (KrMS § 32 lg 1).
Kaebajal on võimalik pöörduda oma kaebusega kas prokuratuuri või esitada oma vastuväited
maakohtule (olenevalt sellest, millises staadiumis kriminaalmenetlus hetkel on).
9. Ka juhul, kui politseiametnik on tõendeid kogudes pannud toime kuriteo, tuleb kaebajal
pöörduda kuriteoteatega uurimisasutuse või prokuratuuri poole (KrMS § 195 lg 1).
Siseministeeriumi pädevuses ei ole kriminaalmenetlust algatada ega seda läbi viia.
10. Kuna Siseministeeriumi pädevuses ei ole kaebaja soovitud järelevalvemenetlust läbi viia,
siis puudub kaebajal õigus nõuda Siseministeeriumi kohustamist selleks ja kaebus tuleb selle
esitajale kaebeõiguse puudumise tõttu läbivaatamatult tagastada.
11. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle
esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebaja ei ole
kaebuselt riigilõivu tasunud, seepärast ei ole vaja riigilõivu tagastamise küsimuse üle
otsustada.
/allkirjastatud digitaalselt/
2(2)