Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
2-24-16331/15 KI-generiert

Divorce granted where mutual consent is absent and cohabitation has irretrievably ended.

Geschäftsnummer 2-24-16331/15
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Gutgeheissen (Allowed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court granted the divorce petition between D V and A V, ruling that their marital relationship had irretrievably ended. Although the defendant wished to restore the relationship, the plaintiff maintained the request for dissolution after a mediation period expired. The court held that since one spouse does not desire to continue the marriage, the law cannot force cohabitation, making the divorce necessary.

Legislator-Regeste

KI-generiert

Perekonnaseaduse § 67 lg 1; Abielu on mehe ja naise vabatahtlik liit, millest kohus võib lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja pooltel puudub ühine tahe abielu jätkamiseks.

Schlagwörter

KI-generiert
divorce dissolution irretrievable breakdown mutual consent marital cohabitation family law albanisches Asylgesuch abgelaufene Aufenthaltsbewilligung Betreibungsferien

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1
Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on
TsMS § 173 lg 1
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
TsMS § 164 lg 1
TsMS § 150 lg 2
TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne
KI-generiert

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.03.2025, Narva

Tsiviilasja number

2-24-16331

Tsiviilasi

D V hagi A Vvastu abielu lahutamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: D V (IK XXX, elukoht: XXX, tel: XXX, e-post:

XXX)

Kostja: A V (IK XXX, elukoht: XXX, tel: XXX,

e-post: XXX)

Asja läbivaatamine

27.11.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Lahutada D V (IK XXX) ja A V (IK XXX) abielu, mis on sõlmitud 24.08.2019 Narva

Linnavalitsuse poolt (dokumendi nr 115-32-2019/200).

2. Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust s.o 50 eurot hageja arveldusarvele XXX.

Menetluskulud

jätta poolte endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada otsus kätte pooltele ning peale jõustumist Narva Linnakantseleisse.

Pooled on loobunud edasikaebeõigusest. Kohtuotsuse peale ei saa esitada

apellatsioonkaebust.

Asjaolud

Hageja esitas hagi lahutamise nõudes. Viimase aasta jooksul ei ole hageja ja kostja rahulikku

pereelu elanud, poolte vahel on tülid. Kooselu jätkus kuni oktoobrini 2024. Kostja on

seisukohal, et leppimine ei ole võimalik. 27.11.2024 kohtuistungil jäi hageja oma nõude

juurde.

Kostja ei soovi lahutada, sooviks suhteid taastada.

Kohtu põhjendused

1(2)

Kohus, kuulanud pooled ära kohtuistungil ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on

seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

Hagiavaldusest nähtub, et poolte abielu sõlmiti 24.08.2019. Hagiavalduse kohaselt palub

hageja poolte abielu lahutada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam

ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus andis pooltele leppimisaja kuni

03.03.2025, kuid hageja ei esitanud selleks ajaks hagist loobumise avaldust.

Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte

abielulised suhted on lõppenud, hageja soov on abielu lahutada ning hageja arvates ei ole

võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui

üks abikaasadest ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist.

Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole

võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel

puudub ühine tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust

tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega

mõistlik hageja sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164

lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus

kulud poolte kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude

suurust kindlaks ei määra.

TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne

esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse

esitamise õigusest. Nii hageja kui ka kostja on edasikaebeõigusest loobunud ja hageja on

taotlenud poole riigilõivu tagastamist, seega tuleb 50 eurot hagejale tagastada.

/digitaalne allkiri/

Liina Naaber-Kivisoo

kohtunik

2(2)