Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
2-24-19283/6 KI-generiert

Court dismisses defendant's failure to answer and grants plaintiffs' alimony claim via default judgment.

Geschäftsnummer 2-24-19283/6
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Teilweise gutgeheissen (Partially Allowed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The court granted the plaintiffs' default judgment request because the defendant failed to submit a response within the statutory deadline. The plaintiffs sought monthly alimony for three children, while the defendant remained silent despite being served. Since the defendant did not contest the claims and the plaintiffs consented to a default judgment, the court accepted the plaintiffs' factual assertions as admitted and ruled in their favor.

Legislator-Regeste

KI-generiert

Tsiviilmenetluse seadustik § 407 lg 1; Tsiviilmenetluse seadustik § 407 lg 2: When a defendant fails to respond to a claim within the court-ordered time limit and the plaintiff consents to a default judgment, the court may grant the claim based on the plaintiff's stated facts, treating them as admitted by the defendant.

Schlagwörter

KI-generiert
default judgment failure to answer alimony claim admission of facts civil procedure code plaintiff consent statutory deadline

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
Tsiviilmenetluse seadustik § 407 lg 1
Tsiviilmenetluse seadustik § 407 lg 2
Tsiviilmenetluse seadustik § 444 lg 3
Tsiviilmenetluse seadustik § 415 lg 1
Tsiviilmenetluse seadustik § 416
Tsiviilmenetluse seadustik § 150 lg 31
Tsiviilmenetluse seadustik § 164 lg 1
Perekonnaseadustik § 101 lg 7
Kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause
lasterikka pere hüvitise (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja §
Kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2
Perekonnavõimete seaduse § 101 lg 7

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-19283

Tsiviilasi

A, B ja C hagi Y vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

Hageja I 2251,98 eurot

Hageja II 2251,98 eurot

Hageja III 1837,71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad

I. A (isikukood XXX)

II. B (isikukood XXX)

III. C (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja X (isikukood XXX)

Kostja Y (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A, B ja C hagi Y vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista Ylt A kasuks alates 1. detsember 2024 kuni A täisealiseks saamiseni

(xx.xx.xxxx) välja igakuine elatis 250,22 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96

eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot

(50% lasterikka pere toetust jagatud 2-ga ja seejärel jagatud laste arvuga, kes

toetust saavad, so 3-ga) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja

lasterikka pere hüvitise (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja §

21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere hüvitise

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Mõista Ylt B kasuks alates 1. detsember 2024 kuni B täisealiseks saamiseni

(xx.xx.xxxx) välja igakuine elatis 250,22 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96

eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot

(50% lasterikka pere toetust jagatud 2-ga ja seejärel jagatud laste arvuga, kes

toetust saavad, so 3-ga) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja

lasterikka pere hüvitise (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja §

21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere hüvitise

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Mõista Ylt C kasuks alates 1. detsember 2024 kuni C täisealiseks saamiseni

(xx.xx.xxxx) välja igakuine elatis 204,19 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96

eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot

(50% lasterikka pere toetust jagatud 2-ga ja seejärel jagatud laste arvuga, kes

toetust saavad, so 3-ga) – 50 eurot (50% lapsetoetusest) x 0,85 (15%

perekonnaseaduse § 101 lg 7 alusel)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere

hüvitise (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere hüvitise suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

5. Kohustada Yt tasuma väljamõistetud elatis iga kuu 10. kuupäevaks Xi

arvelduskontole nr XXXXXXXX selgitusega „elatisraha lastele“.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Otsuse edastamine

Toimetada kohtuotsus kätte hagejate seaduslikule esindajale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja

sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda

riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099

(Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või

EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178).

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. A (hageja I), B (hageja II) ja C (hageja III) (ühiselt hagejad) esitasid 19. detsembril

2024 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu elatise nõudes. Hagejad paluvad mõista kostjalt

välja elatis alates 01.12.2024 kuni hagejate täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse §-s 101

toodud valemi alusel, mis on arvestatud muutuva suurusena.

Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on hagejad kostja ning Xi (hagejate seaduslik

esindaja) ühised lapsed. Hagejad elavad Xga ning kostja juures ei viibi. Kostja ei täida

ülalpidamiskohustust. Hagejate ülalpidamiseks kulub ühes kuus kokku on 1485 eurot, mis

kujuneb järgmiselt:

-

hageja I kulud on 520 eurot (eluasemekulud 50 eurot, kulud toidule 250 eurot,

sidekulud 15 eurot, kulud tervishoiule 100 eurot, kulud hügieenitarvetele 25 eurot,

kulud koolikohustuse täitmiseks 30 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 50 eurot);

-

hageja II kulud on 485 eurot (eluasemekulud 50 eurot, kulud toidule 250 eurot, kulud

tervishoiule 100 eurot, kulud hügieenitarvetele 25 eurot, kulud koolikohustuse

täitmiseks 30 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 30 eurot);

-

hageja III kulud on 480 eurot (eluasemekulud 50 eurot, kulud toidule 250 eurot, kulud

transpordile 50 eurot, kulud tervishoiule 100 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 30

eurot).

2. Kohus võttis hagi 23. detsembri 2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest.

Kohtute infosüsteemis registreeritud andmetel toimetati menetlusdokumendid, sh hagiavaldus

kostjale isiklikult kätte nende avamisega kättetoimetamisportaalis (KÄPO) 28.01.2025 (TsMS

§ 3111 lg 1 p 3 ja lg 3). Kostjal tuli esitada vastus hagile hiljemalt 18.02.2025, kuid kostja ei

ole vastust esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata

jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

3. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui

hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist (TsMS § 407 lg 2).

Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja

jooksul ja hagejad on nõus lahendama asja tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS §

407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hagejate märgitud asjaolud kostja poolt

omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi

selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi.

4. Tsiviilasja menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Kohtu selgitused

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse

esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3)

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul,

kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses

kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS §

416).

Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei

saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

(TsMS § 468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik