Court dismisses initial legal protection request due to unpaid procedural fee under Administrative Procedure Act.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court dismissed the applicant's initial legal protection request because the required procedural fee of 20 euros remained unpaid. Although the applicant argued the security measures were unjustified, the primary issue was the failure to pay the fee within the three-day deadline set after the lower court's decision became effective. The court ruled that without the payment, the request contained an unremedied defect preventing its consideration under the Administrative Procedure Act.
Legislator-Regeste
KI-generiertHKMS § 55 lg 2; HKMS § 104 lg 1; HKMS § 179 lg 3: A court must dismiss an initial legal protection request without consideration if the applicant fails to pay the required procedural fee within the statutory deadline, as this constitutes a defect preventing the processing of the request.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVerwandte Entscheide
KI-generiertVolltext
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik
Sirje Kaljumäe Kohtuasja number 3-25-239 Määruse tegemise aeg ja koht
17. veebruar 2025, Tartu Kohtuasi X-i esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tartu Vangla 25. jaanuari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/26 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1. Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2. Asendada avaldatavas kohtulahendis X-i nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1 ja § 252 lg 7). ASJAOLUD
1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (taotleja) esitas 30. jaanuaril 2025 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles viitas, et vangla määras talle 25. jaanuari 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/26 täiendava julgeolekuabinõuna käerauad. X leidis, et tema suhtes on julgeolekuabinõusid kohaldatud alusetult, sest ta ei ole kedagi ähvardanud. Ta palus rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ja keelata enda suhtes käskkirja nr 2-25/1-2/26 alusel julgeolekuabinõude kohaldamine. Vastusena taotluse käiguta jätmise määrusele edastas X 2. veebruaril 2025 kohtule taotluse, milles palus vabastada end riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
2. Kohus jättis 3. veebruari 2025. a määrusega rahuldamata X-i menetlusabi taotluse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 2), jättis taotluse käiguta ning andis taotlejale taotluse puuduse kõrvaldamiseks (riigilõivu 20 eurot tasumiseks) aega kolm päeva arvates kohtumääruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest (resolutsiooni p 3). KOHTU SEISUKOHT
3. HKMS § 55 lg 2 sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata.
3-25-239
4. Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõiv seaduse kohaselt (HKMS § 104 lg 1). Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lõikele 6 tasutakse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Halduskohus kohustas taotluse esitajat 3. veebruari 2025. a määrusega tasuma taotluselt riigilõivu 20 eurot kolme päeva jooksul arvates määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest. X vaidlustas viidatud määruse, kuid Tartu Ringkonnakohus tagastas 7. veebruari 2025. a määrusega tema määruskaebuse HKMS § 207 lg 2 ja § 207 lg 3 p 1 alusel. Ringkonnakohtu määrus ei olnud edasikaevatav ning taotleja sai selle kätte 10. veebruaril 2025. Halduskohtu 3. veebruari 2025. a määruse resolutsiooni p 2 jõustus seega 10. veebruaril 2025 (HKMS § 179 lg 3). Kuna taotleja pidi riigilõivu tasuma kolme päeva jooksul arvates halduskohtu 3. veebruari 2025. a määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest, siis tuli riigilõiv tasuda hiljemalt 13. veebruaril 2025. Taotleja ei ole kohut teavitanud riigilõivu tasumisest ning tasumist ei ilmne ka kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Käesolevaks ajaks on riigilõivu tasumiseks määratud kolme päeva pikkune tähtaeg möödunud. Tähtaja pikendamist kaebaja halduskohtult taotlenud ei ole. Asjaolu, et taotleja esitas 10. veebruaril 2025 seoses Tartu Ringkonnakohtu 7. veebruari 2025. a määrusega Riigikohtule teistmisavalduse, ei mõjuta ringkonnakohtu määruse jõustumist ega riigilõivu tasumise kohustust.
5. Eeltoodut arvestades ei ole kohtul võimalik esialgse õiguskaitse taotlust menetleda, sest taotluse esitajal on riigilõiv tasumata. Tegemist on taotluse menetlemist takistava puudusega, mille taotleja on jätnud kõrvaldamata. Taotlus ei ole seetõttu lubatav. Kohus jätab X-i esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
6. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus taotleja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 2(2)