Court grants divorce request where both parties agree and cohabitation is impossible under Estonian Family Code.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court granted the plaintiff's divorce request and ordered the dissolution of the marriage between the two parties. Both spouses appeared in court, agreed to the divorce, and confirmed that their relationship had ended permanently with no possibility of restoring cohabitation. Consequently, the court ruled that the marriage should be dissolved effective from the date the judgment becomes legally binding.
Legislator-Regeste
KI-generiertEstonian Family Code § 110(1); § 112(1)-(2): A divorce may be granted upon one spouse's request if the marriage has irretrievably broken down and cohabitation is impossible, provided the court finds that continuing the marriage would contradict the interests of the spouse or the children.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVerwandte Entscheide
KI-generiertVolltext
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Anneli Roonet
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht
14. veebruar 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4,
Tartu
Tsiviilasja number
2-25-641
Tsiviilasi
L.N hagi L.D vastu abielu lahutamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja L.N (isikukood XXX)
Kostja L.D (isikukood XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
13. veebruar 2025
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada L.N hagi L.D vastu.
2. Lahutada L.N (sünniaeg xxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood XXX) ja L.D (sünniaeg
xxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud
xxxxxxxxxxxxxxxxx (akt nr xxxxxx).
3. Abielu lõpeb käesoleva kohtuotsuse jõustumise päeval.
4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad
menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.
Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
1 (3)
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1. L.N (hageja) esitas 14.01.2025 hagiavalduse L.D (kostja) vastu abielu lahutamiseks.
Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx. Poolte
abielusuhted on lõppenud.
2. Hageja jäi 13.02.2025 toimunud kohtuistungil hagiavalduse juurde. Kostja nõustus abielu
lahutamisega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada ning poolte abielu lahutada.
4. Eesti-xxxxxx õigusabilepingu artikkel 27 p 1 sätestab, et abielu lahutamise asjades
kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused,
kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise
lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused.
Hageja ja kostja on xxxxxx kodanikud, kes elavad Eestis. Seetõttu kohaldub abielu
lahutamisele xxxxxx õigus ja Eesti kohus on pädeva asja lahendama.
Hageja ja kostja abielu on registreeritud xxxxxxxxxxxxxxxxx.
xxxxxx perekonnakoodeksi (xxx) § 110 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamise hagi esitada üks
abikaasadest. Kohus selgitab abielu lahutamisel ühe abikaasa hagi alusel välja abikaasade
tegelikud suhted, abielu lahutamise hagi tegelikud põhjused, võtab arvesse alaealise või
puudega lapse olemasolu ning abikaasade elu muid asjaolusid (xxxxxx perekonnakoodeksi §
112 lg 1). Kohus teeb otsuse abielu lahutamise kohta, kui on tuvastatud, et abikaasade edasine
kooselu ja abielu säilitamine oleks vastuolus ühe abikaasa huvidega või nende laste huvidega,
millel on oluline tähendus (xxxxxx perekonnakoodeksi § 112 lg 2).
Pooled avaldasid kohtuistungil, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning kooselu ei ole
võimalik taastada. Poolte ärakuulamise tulemusena on kohus jõudnud järeldusele, et poolte
abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Poolte lepitamine ei ole võimalik. Pooled elavad
eraldi. Hageja soovib endiselt abielu lahutada. Kuivõrd abikaasadel abielulist kooselu enam ei
ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta, rahuldab kohus hagiavalduse abielu
lahutamiseks.
xxxxxx perekonnakoodeksi § 114 lg 2 kohaselt lõpetatakse kohtupoolse abielu lahutamise
korral abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.
5. xxxxxx perekonnakoodeksi § 113 lg 1 näeb ette, et isikul, kes on muutnud oma
perekonnanime seoses abielu registreerimisega, on õigus pärast abielu lahutamist olla edaspidi
nimetatud selle perekonnanimega või taastada oma abielueelne perekonnanimi.
Hageja avaldas kohtuistungil soovi säilitada oma praegune perekonnanimi.
2 (3)
6. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud
ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi
kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anneli Roonet
kohtunik
3 (3)