Court dismisses claim against prison for non-response, ending proceedings as administrative act was already issued.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court terminated administrative proceedings against Viru Prison for failing to respond to a request, ruling the process unnecessary since the prison had already issued a decision. The plaintiff argued for a declaration of illegality to prevent future inaction, but the court found no concrete legal advantage from such a ruling. Consequently, the court dismissed the transition claim and ordered each party to bear their own costs.
Legislator-Regeste
KI-generiertHKMS § 152 lg 1 p 4; HKMS § 152 lg 2: Proceedings end when the contested administrative act is issued, unless establishing illegality is necessary for the claimant's rights protection and offers a clear legal advantage.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertZitierte Rechtsprechung
KI-generiertVolltext
X HALDUSKOHUS
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-24-3142
Määruse kuupäev
28. jaanuar 2025
Kohtunik
Kadri Palm
Kohtuasi
X kaebus Viru Vangla kohustamiseks vastata kaebaja
18. augusti 2024. a taotlusele nr 3-24/2-2/8487
Menetlusosalised
Kaebaja – X
Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-24-3142.
2. Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud
nende endi kanda.
3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi
tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse
kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1. Tartu Halduskohtu menetluses on X kaebus Viru Vangla kohustamiseks vastata kaebaja
18. augusti 2024. a taotlusele nr 3-24/2-2/8487.
2. Viru Vangla teatas 22. jaanuaril 2025 vastuseks kohtunõudele, et kaebaja 18. augusti
2024. a pöördumine on lahendatud Viru Vangla 22. jaanuari 2025. a otsusega. Vangla
rõhutas, et jääb varasemalt esitatud menetluse lõpetamise taotluse juurde.
3. Kaebaja esitas 23. jaanuaril 2025 vastuse, milles palus kohtul menetleda õigusvastasuse
tuvastamise nõuet. Kaebaja rõhutas, et vangla tegevus oli õigusvastane ning tegemist on
pikaajalise rikkumisega. Tuvastamiskaebuse esitamist õigustab preventiivne huvi.
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus
määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või
kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
5. Kohtu menetluses on kaebaja nõue Viru Vangla kohustamiseks vastata kaebaja 18. augusti
2024. a taotlusele nr 3-24/2-2/8487. Arvestades, et Viru Vangla vastas kaebaja eelnimetatud
taotlusele 22. jaanuari 2025. a kirjaga nr 6-7/3-25/157-3, leiab kohus, et kohustamisnõudes
menetluse jätkamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
6. Vastavalt HKMS § 152 lg-le 2 ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid
jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata
jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja
seda taotleb.
7. Kohus selgitab, et õigusvastasuse tuvastamise nõudele ülemineku korral ei rakendu HKMS
§ 45 lg-st 2 tulenevad piirangud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt kontrollib kohus üksnes, kas
üleminek on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Seega peab õigusvastasuse tuvastamine andma
isikule selge eelise ehk õigusvastasuse tuvastamine peab aitama kaebajat edaspidi tema
rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel.
8. Kaebaja 23. jaanuari 2025. a vastusest ei nähtu, milles võiks õigusvastasuse tuvastamise
õiguslik kasu kaebaja jaoks seisneda. Juhul, kui vangla peaks tulevikus jätma talle antud
tähtaja jooksul vastamata kaebaja esitatud taotlusele, tuleks kaebajal vaatamata vangla
tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamisele kaebajal esitada kohustava sisuga vaie kaebaja
taotluse lahendamise nõudes. Tuvastamisnõude rahuldamine ei kohusta vanglat tulevikus
mingil kindlal viisil käituma. Ka ei ole kaebaja märkinud, et ta soovib esitada kahju
hüvitamise kaebust, mistõttu annaks õigusvastasuse tuvastamine talle reaalse eelise kahju
hüvitamiseks, ega teatanud talle tekitatud menetluskuludest, mis kaebuse põhjendatuse korral
oleks võimalik kaebaja kasuks välja mõista (vt Tartu Ringkonnakohtu 14. novembri 2019. a
määrus asjas nr 3-18-2249, p 9).
9. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudub kohustamisnõudelt
tuvastamisnõudele ülemineku vajadus ja seetõttu ka vajadus kohtumenetluse jätkamiseks.
Kohus jätab kaebaja vastavasisulise taotluse rahuldamata ning lõpetab menetluse HKMS §
152 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse
lõpetamise korral samas asjas (sama nõudega samal alusel) halduskohtule uuesti kaebuse
esitamine lubatud.
10. HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab
menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud
haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu
tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kuna kaebaja ei ole kohtule esitanud
menetluskulude nimekirja, siis pole kohtul vajalik analüüsida, kas vastustaja vastas kaebaja
taotlusele kaebuse esitamise tõttu, ning võimalikud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
11. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)