Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
3-25-7/2 KI-generiert

Administrative court dismisses appeal for population register data change, ruling civil court has jurisdiction.

Geschäftsnummer 3-25-7/2
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Abgewiesen (Dismissed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The Tallinn Administrative Court dismissed the plaintiff's appeal regarding incorrect population register data concerning a common-law marriage. The plaintiff argued that the register incorrectly listed the mother as a widow instead of a single woman, hindering inheritance proceedings. The court determined that modifying civil status data falls under the civil court's jurisdiction via a non-litigation procedure, not the administrative court's domain.

Legislator-Regeste

KI-generiert

Perekonnaseisutoimingute seaduse § 13; Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p 8: The administrative court lacks jurisdiction over disputes regarding the modification of civil status data recorded in the population register, which must be resolved by the civil court.

Schlagwörter

KI-generiert
civil status data modification population register accuracy administrative court jurisdiction civil court competence common-law marriage status non-litigation procedure inheritance proceedings Berichtigung des Zivilstandes

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt tuleb kaebuse saanud
Halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1
Perekonnaseisuandmete muutmise seaduse § 13 lõike 1
tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 475 lõike 2
võimalik hagita menetluse korras tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 475 lõike 2 kohaselt,
Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lõike 1 punkti 1
halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lõike 1 punkti 1 alusel tagastada läbivaatamatult selle
Halduskohtumenetluse seadustiku § 43 lõike 2
Halduskohtumenetluse seadustiku § 43 lõike 2 alusel ei võta kaebuse tagastamine õigust
KI-generiert

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

03.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-7

Haldusasi

X kaebus rahvastikuregistrisse kantud andmete

muutmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

ASJAOLUD

1. X esitas 02.01.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebuses selgitatakse, et kaebaja ema

Y perekonnaseisukanne rahvastikuregistris on vale ning see takistab pärandi edasist

menetlust. Kaebaja selgitab, et ema ei olnud ametlikult abielus, vaid vabaabielus. Kuna ema

pole abielus olnud, peab notari sõnul olema rahvastikuregistris lese asemel märge „vallaline“.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt tuleb kaebuse saanud

kohtul kaebust menetlusse võttes kontrollida, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks. HKMS

§ 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste

lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus leiab, et selle vaidluse

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

3. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 13 lõike 1 järgi on perekonnaseisuandmete muutmise

pädevus perekonnaseisuasutusel (praegu on selleks eelduslikult Tallinna Linnavalitsus, kus

perekonnaseisutoiminguid teeb Tallinna Perekonnaseisuamet).

Isiku perekonnaseisuandmeid muudetakse tema avalduse, kohtuotsuse, perekonnaseisuasutuse

otsuse või muu muudatust tõendava dokumendi alusel (sama seaduse lõige 2).

Perekonnaseisuasutus võib teha perekonnaseisuandmetes vajalikud muudatused ka

ametiülesande korras muuhulgas juhul, kui andmete ebaõigsus ilmneb Eesti või välisriigi

1(2)

perekonnaseisu- või muudest dokumentidest (lõige 3).

Kui isik leiab, et tema kohta rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmed on valed,

kuid andmete muutmiseks puudub eelnevalt viidatud lõigetes 2 ja 3 sätestatud alus, on isikul

õigus pöörduda asjaolu tuvastamiseks kohtusse ning perekonnaseisuandmed muudetakse

registrisse kantavat asjaolu tuvastava kohtulahendi alusel.

Sõltuvalt olemasolevatest dokumentidest tuleks kaebajal seega pöörduda kas

perekonnaseisuasutuse poole või kohtusse, ent viimasel juhul ei ole pädevaks kohtuks mitte

halduskohus, vaid maakohus. Kohus selgitab, et perekonnaseisuandmete muutmine on

võimalik hagita menetluse korras tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 475 lõike 2 kohaselt,

mille järgi kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu

pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Kaebajal on seega õigus esitada kaebus

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras maakohtule, kes lahendab

perekonnaseisuandmete muutmiseks esitatud avaldusi.

4. Eeltoodust tulenevalt ei ole asja lahendamine halduskohtu pädevuses, mistõttu tuleb kaebus

halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lõike 1 punkti 1 alusel tagastada läbivaatamatult selle

esitajale.

5. Halduskohtumenetluse seadustiku § 43 lõike 2 alusel ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses

olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

2(2)