Divorce granted by default judgment where defendant consented via phone, meeting statutory conditions.
Legislator-Zusammenfassung
KI-generiertThe court granted the plaintiff's divorce request via a default judgment because the defendant consented to the dissolution by telephone. Although the defendant did not appear in person, the court verified that the agreement was voluntary and not coerced, satisfying the legal requirements for divorce. Consequently, the marriage was dissolved effective upon the judgment's finality, with procedural costs allocated according to the parties' financial circumstances.
Legislator-Regeste
KI-generiertTsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 3; § 440 lg 1; Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1: A divorce may be granted by default judgment if the opposing party consents to the dissolution, provided the court verifies the consent is voluntary and not forced.
Schlagwörter
KI-generiertZitierte Gesetzesbestimmungen
KI-generiertVolltext
VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Õigeksvõtuotsus
Kohtuasja number 2-24-14822 Otsuse tegemise aeg ja koht 18.12.2024, Narva Kohtunik Heleen Jääger Kohtuasi M L-i hagi A L vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M L (isikukood XXX) Kostja A L (isikukood XXX) Asja läbivaatamine Kohtuistung 12.12.2024 RESOLUTSIOON
1. Rahuldada M L-i hagi A L vastu abielu lahutamiseks õigeksvõtul põhineva otsusega.
2. Lahutada M L-i (isikukood XXX) ja A L (isikukood XXX) abielu, mille sõlmimist on kinnitanud XXX Jõhvi notar A L .
3. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval.
4. Jätta menetluskulud riigi kanda osas, milles M L-ile anti menetlusabi, ja muud menetluskulud poolte endi kanda. Selgitused ja edasikaebamise kord Viru Maakohtu menetluses on M L-i hagi A L vastu abielu lahutamiseks. Asjas toimus 12.12.2024 kohtuistung, kus hageja selgitas abielu lahutamise põhjuseid. Kostja istungile ei ilmunud, kuid väljendas 18.12.2024 telefoni teel, et on abielu lahutamisega nõus. Kui kostja tunnistab hageja nõuet, rahuldab kohus hagi õigeksvõtuotsusega (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 3, § 440 lg 1). Kohus ei ole TsMS § 440 lg 4 järgi abieluasjas küll õigeksvõtuga seotud, kuid võib selle olenevalt asjaoludest vastu võtta. Eelkõige peab kohus veenduma, et pool nõustub abielu lahutamisega vabast tahtest, mitte sunnist vms asjaolust. Hagi rahuldamisel õigeksvõtuotsusega võib otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ära jätta (TsMS § 444 lg 3). Praegusel juhul puudub põhjus keelduda hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest. Poolte abielu sõlmimist kinnitas Jõhvi notar A L 18.01.2023. Hageja on selgitanud, miks ta ei
2-24-14822 näe võimalust abielusuhteid hoida. Kostja väljendas hageja nõudega nõustumist. Kohtul puudub kahtlus, et otsus abielu lahutada on poolte vaba tahe. Leppimisaja andmine on asjaolusid arvestades ebamõistlik. Seega on täidetud perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg-s 1 sätestatud tingimus abielu lahutamiseks. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. Kohus teeb otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Abielu lõpeb kohtus lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2). Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (TsMS §
456 lg 1). Kui pooled ei esita otsuse peale apellatsioonkaebust, jõustub otsus 30 päeva möödumisel arvates selle kättetoimetamisest. Kostja ei ole väljendanud soovi perekonnanime vahetada, mistõttu talle jääb abielu ajal kantud perekonnanimi. Kui kostja soovib perekonnanime vahetada, tuleb esitada avaldus perekonnaseisuasutusele. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 kannab abielu lahutamise asjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus andis hagejale menetlusabi ja vabastas ta hagi esitamisel 100 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest. Hagejal tuleks TsMS § 190 alusel maksta riigilõiv riigituludesse. Kohus vabastab hageja tema halba majanduslikku seisundit arvestades TsMS §
190 lg 7 alusel riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
Heleen Jääger kohtunik
2(2)