Legislator Rechtsprechung & Gesetzgebung
4-24-1678/24 KI-generiert

Supreme Court reverses lower court ruling allowing defense lawyer fees when traffic penalty is reduced but not fully revoked.

Geschäftsnummer 4-24-1678/24
Gericht / Behörde
Rechtsordnung Estland (EE)
Entscheiddatum
Ausgang Teilweise gutgeheissen (Partially Allowed)

Legislator-Zusammenfassung

KI-generiert

The Supreme Court reversed the Harju County Court's decision to cover defense lawyer fees for the defendant, Vladislav Ganjukov, who had his driving license suspended for driving under the influence. The lower court incorrectly applied criminal procedure law to grant a fee waiver because the administrative penalty was deemed too harsh, whereas the Supreme Court clarified that the relevant statute only covers fee reimbursement when the administrative proceeding is fully terminated. Consequently, the court ordered the defendant to bear the 1,166.13 euro cost himself while upholding the original license suspension.

Legislator-Regeste

KI-generiert

VTMS § 23; VTMS § 38 lg 1; When an administrative penalty is reduced but the proceeding is not terminated, the court must order the defendant to bear defense costs, as fee reimbursement under VTMS § 23 applies only upon full termination of the administrative proceeding.

Schlagwörter

KI-generiert
administrative penalty reduction defense lawyer fees fee waiver conditions traffic offense liability administrative proceeding termination cost allocation rules driving license suspension Alkoholmissbrauch

Zitierte Gesetzesbestimmungen

KI-generiert
VTMS § 23
Seda saanuks kohus teha üksnes VTMS § 23 alusel, kuid selle sätte kohaldamise eeldused on täitmata.
VTMS § 29 lg 1 p-d 1–3 ja 5–6
VTMS § 38 lg 1
2(3) eeldus – väärteomenetluse lõpetamine – on täitmata, annab hüvitamiseks aluse VTMS § 38 lg 1 koosmõjus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg-ga 3.
KrMS § 180 lg 3
Sõltumata eeltoodust märgib kolleegium, et KrMS § 180 lg 3 alusel ei saa mõista riigilt süüdistatava kasuks välja hüvitist viimase valitud kaitsjale makstud tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu katteks.
KrMS § 175 lg 1 p 1
VTMS § 150 lg 2
Kaitsjatasu alusetu hüvitamine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine (VTMS § 150 lg 2), mille Riigikohus saab kassatsioonimenetluses ise kõrvaldada (vt viidatud otsus nr 4-22-3337/12, p 11).
VTMS § 174 p 8
VTMS § 175 p 2
VTMS § 2
Seda saanuks kohus teha üksnes VTMS § 23 alusel, kuid selle sätte kohaldamise eeldused on täitmata.
KrMS § 191 lg 3

Zitierte Rechtsprechung

KI-generiert
RKKK 01.03.2023, 4-22-3337/12
peatükis ette nähtud kaebemenetluses reguleerib valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist erinormina VTMS § 23 (RKKK 01.03.2023, 4-22-3337/12, p 7).
RKKK 28.05.2020, 4-19-4092/26
Järelikult ei kohaldu selles osas kriminaalmenetluse seadustik koosmõjus VTMS § 38 lg-ga 1 (vt ka RKKK 28.05.2020, 4-19-4092/26, p 9).
RKKK 23.02.2017, 3-1-1-112-16
Valitud kaitsjale makstud tasu kui menetluskulu ei teki aga riigil, vaid kaitsealusel (RKKK 23.02.2017, 3-1-1-112-16, p 56).
KI-generiert

Fragen Sie sich, wie dieser Entscheid auf Ihren Fall anwendbar ist?

Prüfen Sie diesen Entscheid zusammen mit Bundesrecht, kantonalen Erlassen, Kommentaren und Folgeentscheiden in Legislator AI.

Fall in Legislator öffnen →

Volltext

R I I G I K O H U S KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 4-24-1678 Otsuse kuupäev

12. november 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Juhan Sarv Kohtuasi Väärteoasi Vladislav Ganjukovi karistamises liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10. juuli 2024. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, esindaja Enel Kuiv, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Vladislav Ganjukovi kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistik Asja läbivaatamine

6. november 2024, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 10. juuli 2024. a otsus osas, millega Vladislav Ganjukovi valitud kaitsjale makstud tasu 1166 eurot 13 senti jäeti riigi kanda.

2. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Vladislav Ganjukovi kanda.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveamet karistas 18. aprillil 2024 Vladislav Ganjukovi liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 500 eurot ja võttis lisakaristusena temalt LS § 224 lg 3 p 1 alusel kolmeks kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õiguse. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta juhtis

30. märtsil 2024 Tallinnas mootorsõidukit, ehkki alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,55 mg/l.

2. V. Ganjukovi kaitsja taotles maakohtult kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist osas, millega menetlusaluselt isikult võeti ära juhtimisõigus. Kaebuses tugineti sellele, et V. Ganjukovil pole kehtivaid karistusi liiklussüütegude eest, ta pole kunagi varem mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud ja juhtimisõiguse kaotamine takistaks tal täita tööalaseid ning perekondlikke kohustusi.

3. Harju Maakohus tühistas kohtuvälise menetleja otsuse lisakaristuse osas, jättes mootorsõiduki juhtimise õiguse V. Ganjukovilt ära võtmata. Lisaks jättis kohus menetluskuluna riigi kanda 1166 eurot 13 senti, mille menetlusalune isik oli tasunud enda lepingulisele kaitsjale. Maakohus leidis, et V. Ganjukovi puhul piisab karistuse eesmärkide saavutamiseks rahatrahvist ja lisakaristuse kohaldamine on eripreventiivselt tarbetu ning liiga karm. Põhjendades kaitsjatasu hüvitamist, märkis kohus järgmist. Ehkki väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-s 23 sätestatud kaitsjatasu hüvitamise

4-24-1678

2(3) eeldus – väärteomenetluse lõpetamine – on täitmata, annab hüvitamiseks aluse VTMS § 38 lg 1 koosmõjus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg-ga 3. Olukorras, kus kohus leiab, et kohtuväline menetleja karistas isikut põhjendamatult rangelt, peab tal olema võimalik kaaluda menetluskulu jätmist riigi kanda. V. Ganjukovi karistus oli ülemäära raske ja seda möönis ka kohtuvälise menetleja esindaja. Kohtuväline menetleja eksis karistuse kohaldamise põhimõtete vastu. Seega oli kaitsja kaebus põhjendatud. Kui menetlusalune isik peaks lisaks 500 euro suurusele rahatrahvile kandma ka kaitsjakulu, satuks ta majanduslikult raskesse olukorda. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Kohtuväline menetleja taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega mõisteti riigilt menetlusaluse isiku kasuks välja 1166 eurot 13 senti. Kassaatori hinnangul puudus maakohtul õiguslik alus jätta V. Ganjukovi valitud kaitsjale makstud tasu menetluskuluna riigi kanda. Seda saanuks kohus teha üksnes VTMS § 23 alusel, kuid selle sätte kohaldamise eeldused on täitmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab kassaatoriga nõustuvalt, et olukorras, kus maakohus ei lõpetanud V. Ganjukovi suhtes väärteomenetlust, vaid üksnes kergendas kohtuvälise menetleja kohaldatud karistust, polnud kohtul seaduslikku alust hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu.

6. Riigikohus on selgitanud, et väärteomenetluse seadustiku 12. peatükis ette nähtud kaebemenetluses reguleerib valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist erinormina VTMS § 23 (RKKK 01.03.2023, 4-22-3337/12, p 7). Järelikult ei kohaldu selles osas kriminaalmenetluse seadustik koosmõjus VTMS § 38 lg-ga 1 (vt ka RKKK 28.05.2020, 4-19-4092/26, p 9). Vastasel korral kaotaks VTMS § 23 suuresti mõtte. Järelikult juhindus maakohus menetluskulu hüvitamise otsustust tehes ekslikult KrMS § 180 lg-st 3 koosmõjus VTMS § 38 lg-ga 1.

7. VTMS § 23 näeb ette, et väärteomenetluse lõpetamise korral sama seaduse § 29 lg 1 p-des 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest. Seega kui kohus küll vähendab kaitsja kaebust rahuldades kohtuvälise menetleja kohaldatud karistust, kuid ei lõpeta väärteomenetlust, tuleb maakohtus tekkinud kulu kanda menetlusalusel isikul (viidatud otsus nr 4-22-3337/12, p-d 7–8). Järelikult ei ole ka alust hüvitada V. Ganjukovile kaitsjakulu, mis tal maakohtus tekkis.

8. Sõltumata eeltoodust märgib kolleegium, et KrMS § 180 lg 3 alusel ei saa mõista riigilt süüdistatava kasuks välja hüvitist viimase valitud kaitsjale makstud tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu katteks. KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel võib kohus jätta süüdistatavalt välja mõistmata osa riigil tekkinud menetluskulust, mille süüdistatav peaks muidu kriminaalmenetluse seadustiku 7. peatüki teiste sätete järgi riigile hüvitama. Valitud kaitsjale makstud tasu kui menetluskulu ei teki aga riigil, vaid kaitsealusel (RKKK 23.02.2017, 3-1-1-112-16, p 56). Järelikult ei laiene sellele ka KrMS § 180 lg-s 3 sätestatu.

9. Nii nagu kohtuasjas nr 4-22-3337, ei näe kolleegium ka praegu alust kahelda VTMS § 23 põhiseaduspärasuses. Selleks, et kaevata kohtuvälise menetleja otsuse peale ja osaleda maakohtu menetluses, ei olnud V. Ganjukov kohustatud kasutama kaitsja abi. Nende argumentide esitamine, millele tuginedes kaitsja kaebuses juhtimisõiguse äravõtmist vaidlustati, ei eelda õigusteadmisi. Menetlusalune isik ei kasutanud ka võimalust esitada enda väited kohtuvälises menetluses vastulausena, mis võinuks tal aidata saavutada lisakaristuse tühistamise ilma kohtumenetluseta.

4-24-1678

3(3)

10. Kaitsjatasu alusetu hüvitamine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine (VTMS § 150 lg 2), mille Riigikohus saab kassatsioonimenetluses ise kõrvaldada (vt viidatud otsus nr 4-22-3337/12, p 11). Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 8 ja § 175 p-st 2 ning VTMS §-st 2 ja KrMS § 191 lg-st 3, tühistab kolleegium Harju Maakohtu 10. juuli 2024. a otsuse osas, millega kohus jättis V. Ganjukovi valitud kaitsjale makstud 1166 eurot 13 senti riigi kanda. See summa jääb menetluskuluna V. Ganjukovi enda kanda. Muus osas kolleegium maakohtu otsust ei muuda, kassatsioon tuleb rahuldada.

(allkirjastatud digitaalselt)